"Need on influence mine - inglise keeles. Eesti keeles on nende kohta natuke ebaõnnestunud tõlge - mõjumiinid. Kui kontaktmiinidele peab otsa sõitma, siis mõjumiinidel ei pea olema füüsilist kontakti," selgitas mereväe ülem, kommodoor Jüri Saska niinmetatud põhjamiinide tööpõhimõtet.

Praegu pole miinikorpuses ei tarkust ega väge - tarkvara ega lõhkeainet. Kuidas miin relvastatakse ja kuhu veesatakse, sõltub valitud sihtmärgist.

Miini paigutamise sügavuse erinevus oleneb sellest, kas see on eelkõige sihitud pealveelaevade vastu või allveelaevade vastu. "Aga nagu ma ütlesin – iga laev on potentsiaalne miinitraaleer," märkis Saska.

Rahvusvaheliste seaduste kohaselt tuleb teavitada, kui merre on lastud miine. Miine vette lasta ehk veesata on võimalik igasugustelt alustelt. Ja see on strateegiline meede, ütleb mereväe ülem.

"Sa teed seda küll oma vetes või rahvusvahelistes vetes, aga sa mõjutad sellega väga selgelt navigatsioonivabadust merel. Isegi kui sa teed seda oma vetes, siis sa mõjutad otseselt kaubavahetust meritsi. Või ka reisiliiklust merel," tõdes Saska.

Kõige keerulisem on sihtmärkide andmete kaardistamine ja miinide programmeerimine - ehk miini õpetamine vaenulik laev ära tunda ja õigel ajal käivituda.

"Päris madruse kvalifikatsiooniga seda mõjutustegevust teha ei saa. Sinna on tarvis natuke erilisemaid inimesi, kes oskavad füüsikat, IT-d ja matemaatikat," selgitas kommodoor.

Selliste inimeste leidmiseks kavatseb merevägi pöörduda vastava ettevalmistusega inimeste poole, ütles Saska: "Nende inimestega räägiks, kes võiks teenistusse või tööle asuda."

Miinide hind ja hulk ei ole avalik.