Ukraina ründas droonidega Venemaal Ilski naftatöötlemistehast

Ukraina relvajõud ründasid ööl vastu esmaspäeva Venemaa Rostovi oblastis asuvat Aasovi linna, süüdates droonirünnakuga seal asuva naftabaasi ning tabasid ka Krimmi silda, peatades sellel mitmeks tunniks liikluse. Ukraina presidendi väitel on tema relvajõud muutnud kasutuskõlbmatuks 55 protsenti Venemaa naftatöötlemisvõimsusest.
Oluline Venemaa-Ukraina sõjas esmaspäeval, 16. novembril kell 16.04:
- Ukraina süütas droonirünnakuga naftabaasi Aasovi linnas;
- Ukraina rünnak peatas liikluse Krimmi sillal;
- Venemaa teatas rekordilise 1336 drooni allatulistamisest öö jooksul ;
- Zelenski väitel on Ukraina löönud kasutusest välja 55 protsenti Venemaa naftatöötlemisvõimsusest;
- Ukraina ründas droonidega Venemaal Ilski naftatöötlemistehast;
- RFI: Prantsuse sõjaväelased tegutsevad Ukrainas salajasel missioonil;
- Prints Harry tegi üllatusvisiidi Ukrainasse: te võidate selle sõja;
- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 2560 sõdurit.
Ukraina ründas droonidega Venemaal Ilski naftatöötlemistehast
Ukraina ründas ööl vastu esmaspäeva droonidega Venemaa Krasnodari krai Ilski naftatöötlemistehast.
Ukraina peastaabi andmetel said rünnakus kahjustada tehase kolm toornafta töötlemise seadet (AT-4, AT-5 ja AT-6) ning bensiini tootmise kompleks. Ilski naftatöötlemistehas on üks Lõuna-Venemaa suurimaid, mille aastane töötlemisvõimsus ulatub ligikaudu 6,6 miljoni tonnini. Tehase toodangut kasutatakse muu hulgas ka Venemaa relvajõudude varustamiseks, vahendas Ukrainska Pravda.
Ukraina süütas droonirünnakuga naftabaasi Aasovi linnas
Ukraina relvajõud ründasid ööl vastu esmaspäeva Venemaa Rostovi oblastis asuvat Aasovi linna, süüdates droonirünnakuga seal asuva naftabaasi.
Aasovi elanike filmitud videokaadrites, mida ühismeedias levitatakse, on näha põlevat naftadepood. Kohalikud elanikud teatasid enne tulekahju puhkemist linnas toimunud plahvatustest. Hilisemate teadete kohaselt puhkes tulekahju naftahoidlas.
BREAKING An oil depot is burning in Azov, Rostov Oblast, after an overnight attack. Residents reported explosions before a fire broke out in the city. Later reports placed the blaze at the depot. An orange glow hangs over rooftops, while two bright streaks appear in the night sky. The sequence is clear. Explosions, then a fire at a fuel-storage site. The glow is visible from nearby buildings, but the night views do not establish how far the blaze has spread across the depot. Source: @exilenova_plus
— medoyid_ua (@LetsArmUKR) November 16, 2026
Videotes on näha, kuidas leegid paistavad pimedate katuste tagant ning paks oranžikas helendav suitsusammas tõuseb taeva poole. Paremal kerkib veel teine, laiem suitsusammas. Mõlemad on linna kohal selgelt nähtavad. Sündmuste käik on selge: esmalt toimusid plahvatused, seejärel puhkes tulekahju kütusehoidlas.
우크라이나 무인시스템군, 러시아 로스토프주 아조프 정유소 공습 Ukraine's Unmanned Systems Forces strike the Azov oil refinery in Russia's Rostov region https://t.co/KZxkbKieWm
— Yoon Yi (@YoonTV1578) November 16, 2026
Tulekuma on nähtav ka lähedalasuvate hoonete juurest, kuid öised kaadrid ei võimalda kindlaks teha, kui suurele osale depool territooriumist tuli on levinud, tõdesid sõjasündmusi kajastavad kommentaatorid oma postitustes.
Ukraina rünnak peatas liikluse Krimmi sillal
Ukraina relvajõud ründasid ööl vastu esmaspäeva okupeeritud Krimmi poolsaart Venemaaga ühendavat maantee- ja raudteesilda, peatades sellel mitmeks tunniks liikluse.
❗️ Ukraine has struck the Crimean Bridge. Transport traffic will be restricted until approximately midday, according to the occupying authorities. https://t.co/t0zBXt6714
— Gianl1974 (@Gianl1974) November 16, 2026
"Vaenlane ründas Krimmi silda. Seetõttu on sõidukite liiklus sillal piiratud eeldatavasti kuni keskpäevani," teatas Krimmi okupatsioonivõimude juht Sergei Aksjonov sõnumirakenduses Max avaldatud postituses. Tema sõnul on rünnaku tagajärgede likvideerimiseks kaasatud kõik vajalikud teenistused ning loodud operatiivstaap.
Juba varem teatas Krimmi raudtee-ettevõte, et Krimmi sillal liikluse peatamise tõttu hilineb neli Krimmi suunduvat või sealt väljuvat rongi.
Liikluspiirangud sillal kehtestati esmaspäeval pärast kella kahte öösel.
Ühismeedia postitustes avaldatud info kohaselt tabas seda lühikese aja jooksul kümmekond drooni.
Повідомляється про атаку на Кримський міст, проїзд транспорту закрито https://t.co/oYJAANKkVx
— Харківський кіт (@TridentUA) November 16, 2026
Ukraina-meelse grupeeringu "Krimmi tuul" teatel rünnati silla laevatatava ava üht kaart.
Okupatsioonivõimud ei ole veel täpsustanud, kui ulatuslikke kahjustusi sild rünnaku tagajärjel sai.
Silla kahjustuste ulatus ei ole veel täpselt teada, kuid väljaanne Mash väidab, et löök tabas Krimmi-poolsest küljest silla parempoolset kaart, mis olevat selle tagajärjel "nähtavalt umbes 15 kraadi võrra paigast nihkunud".
Krimmi sild ühendab Venemaa poolt okupeeritud Krimmi poolsaart Venemaaga üle Kertši väina. Kuna see on nii sõidukite liiklemiseks kasutatav ühendustee kui ka Moskva võimu sümbol, on sillale antud löögil oluline tähendus.
Ukraina väed on pärast täiemahulise sõja algust Krimmi silda kahel korral tõsiselt kahjustanud: 2022. aasta oktoobris ja 2023. aasta juulis. Lisaks teatas Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) 2025. aasta juunis silla tugikonstruktsioonide juures korraldatud veealusest plahvatusest.
Venemaa teatas rekordilise 1336 drooni allatulistamisest öö jooksul
Venemaa kaitseministeeriumi teatel tulistas Vene õhutõrje ööl vastu esmaspäeva Venemaa piirkondade ja okupeeritud Krimmi kohal alla 1336 Ukraina lennukitüüpi drooni. Vene võimude andmetel on see kogu sõja jooksul suurim ühe öö jooksul tõrjutud droonide arv.
Droone neutraliseeriti Moskva piirkonna, Tveri, Belgorodi, Brjanski, Kurski, Kaluuga, Tuula, Rjazani, Orjoli, Voroneži, Vladimiri, Smolenski, Nižni Novgorodi ja Rostovi oblasti ning Krasnodari krai kohal, samuti okupeeritud Krimmi poolsaare, Aasovi mere ja Musta mere kohal.
Eelmine rekord pärines 29. oktoobri ööst, mil kaitseministeeriumi andmetel tulistati Venemaa oblasti kohal alla 1214 drooni.
Umbes 600 drooni lendas pühapäeval kella viiest esmaspäeva hommikul kella kaheksani Moskva piirkonna suunas, teatas linnapea Sergei Sobjanin. Õhutõrje neutraliseeris neist 191 Moskva lähenemisel. Tegemist ei ole siiski rekordilise näitajaga. 30. oktoobril teatas linnapea 862 Moskva suunas liikunud droonist, millest 170 hävitati pealinna lähenemisel.
Zelenski väitel on Ukraina löönud kasutusest välja 55 protsenti Venemaa naftatöötlemisvõimsusest
Ukraina väed on muutnud kasutuskõlbmatuks 55 protsenti Venemaa naftatöötlemisvõimsusest, teatas president Volodõmõr Zelenski pühapäeva õhtul tehtud pöördumises.
"Kokku oleme juba rivist välja viinud enam kui 55 protsenti Venemaa naftatöötlemisvõimsusest," ütles Zelenski, viidates Ukraina relvajõudude ülema, kindralmajor Mõhhailo Drapatõi raportile. "See on kohane vastus Venemaa keeldumisele pingeid vähendada ja tema rünnakutele meie energiataristu vastu," lisas president.
https://t.co/dyWV8EaANf https://t.co/STDB4VERIW
— OSINTtechnical (@Osinttechnical) November 16, 2026
Presidendi avaldus tuli ajal, mil Ukraina pikamaa ründedroonid jätkavad Venemaa relvajõudude varustamist toetavate naftatöötlemisrajatiste ründamist ning Venemaa jätkab Ukraina energiataristu pommitamist.
Ainuüksi viimase nädala jooksul ründas Ukraina pikamaaründedroonidega olulist naftarajatist Venemaa Samaara oblastis, suurt naftatöötlemistehast Volgogradi linnas ning Venemaa suurimat naftatöötlemistehast, mis asub Ukraina piirist 2500 kilomeetri kaugusel.
Rääkides Venemaa rünnakutest Ukraina energiataristu vastu, hoiatas Zelenski Venemaa ballistiliste rakettide põhjustatava ohu eest ning kutsus üles suurendama välisriikide abi, kuna lähenemas on järjekordne külm talv.
"Venelased on võtnud kasutusele taktika, mille puhul nad valivad välja konkreetse piirkonna ja koondavad mitme päeva jooksul oma rünnakud sinna, sihtides elektrivõrke ja alajaamu," ütles Zelenski. "On äärmiselt oluline, et inimesed saaksid vajalikku abi ning energiavarustus taastataks prognoositava graafiku alusel."
Zelenski sõnul on Vene väed alates septembrist suurendanud rünnakuid Zaporižžja ja Dnipropetrovski oblasti energiataristu vastu. Kõige rohkem rünnakuid toimus Dnipropetrovski oblastis – kokku 131, ütles president.
10.–11. novembri öiste rünnakute käigus tabas Venemaa kuut suurt elektrialajaama neljas Ukraina oblastis, kahjustades elektriliine ja häirides elektrivarustust kogu riigis. 9. novembril ründasid Vene väed Kiievi oblastis asuvat Trõpillja soojuselektrijaama. See elektrijaam sai rängalt kannatada juba 2024. aasta rünnakus.
Kogu Ukrainat haaranud energiakriisi süvendab ka Starlinki militariseeritud versiooni Starshieldi kiirusele kehtestatud piirang, mis takistab Ukraina tõrjedroonidel Venemaa reaktiivmootoriga droone alla tulistamast.
Zelenski ütles oma pöördumises, et Euroopa Komisjon aitab Ukrainat erakorralise energiaabiga, sealhulgas generaatorite ja rahaliste vahenditega.
"See on tugev signaal – signaal Venemaale, et Ukrainat ei jäeta toetuseta," ütles Zelenski. "Mis puudutab meie prioriteete, siis meie ja meie partnerid peame keskenduma Patriot- ja NASAMS-õhutõrjesüsteemide rakettidele."
Pärast 10.–11. novembril toimunud Venemaa, Ukraina ja USA kolmepoolseid rahuläbirääkimisi ütles Zelenski, et Kiiev püüab eelseisvatel kohtumistel teha Euroopa liitlastega senisest tihedamat koostööd.
"Meil on võimalus kujundada tugev ja ühtne Euroopa seisukoht, mis on täielikult, sajaprotsendiliselt suunatud võidule," ütles Zelenski. "Ukraina, USA ja Venemaa vaheline koostöö peab arenema edasi – mitte üksnes neljapoolseks formaadiks, vaid millekski märksa tugevamaks."
RFI: Prantsuse sõjaväelased tegutsevad Ukrainas salajasel missioonil
Prantsusmaa sõjaväelased on Ukrainas tegutsenud juba mitu kuud, koolitades Ukraina vägesid ja aidates hooldada sõjavarustust, teatas esmaspäeval Radio France Internationale (RFI).
RFI ütles allikatele viidates, et Prantsuse seadusandjaid ei olnud teavitatud konfidentsiaalse missiooni lähetamisest, mida juhib Prantsuse kindral ja mille koodnimi on Volia, mida saab ukraina keelest tõlkida kui "vabadus" ja "tahe".
Raportis ei täpsustatud, kui palju sõdureid missioonil osaleb, mis on Ukrainas kohal olnud vähemalt alates 2026. aasta suvest.
Seda kirjeldati kui "kerget ja paindlikku" struktuuri, mis koosneb "lühiajalistel ülesannetel tegutsevatest väikestest meeskondadest".
Mitmed asjaga kursis olevad allikad ütlesid RFI-le, et Poolas toimuv ametlik missioon Gerfaut on kattevarjuks Prantsuse vägede kohalolekule Ukrainas ja toimib väravana riiki sisenemiseks.
Gerfaut on Prantsuse sõjaväeüksus, mis on Poolas alates 2023. aastast osana Euroopa Liidu Ukrainat toetavast sõjalise abi missioonist.
Selle raames on Prantsuse armee personali ülesandeks koolitada ohvitsere, kes hakkavad juhtima Ukraina lahinguüksusi.
Alates 2023. aastast on Prantsuse relvajõud koolitanud 25 000 Ukraina sõdurit nii Prantsusmaal kui ka Poolas.
Prantsusmaal toimuvad aprillis ja mais kahes voorus valimised, et valida järeltulija president Emmanuel Macronile, kes on olnud Ukraina vankumatu toetaja.
Parempopulistlik Rahvuslik Liit (RN), mille liider Marine Le Pen on Macroni asendamise peamine favoriit, on teatanud, et presidendiks valituks osutumise korral kärbib Prantsusmaa kuue kuu jooksul rahalist abi Ukrainale.
Prints Harry tegi üllatusvisiidi Ukrainasse: te võidate selle sõja
Suurbritannia prints Harry tegi nädalavahetusel üllatusvisiidi Ukrainasse, kus ta kohtus haavatud veteranide ja sõjavigastustele spetsialiseerunud meedikutega ning kinnitas ukrainlastele, et nood võidavad sõja.
Oma neljandal visiidil Ukrainasse pärast Venemaa 2022. aastal alanud täiemahulist sissetungi ütles Sussexi hertsog haavatud sõduritele, et maailm jätkab Kiievi toetamist ning avaldas lootust pikaleveninud sõja peatse lõppemise osas.
Prints Harry osales laupäeval ja pühapäeval Lääne-Ukraina linnas Lvivis korraldatud üritustel. Visiiti hoiti julgeolekukaalutlustel saladuses.
Briti kuningliku pere liige astus lavale meedikute konverentsil, mille korraldas linnas asuv kliinik Superhumans , mis on spetsialiseerunud haavatud sõdurite rehabilitatsioonile.
"Te võidate selle sõja ja siis ootab teid ees edu," ütles prints Harry kuulajatele, kelle hulgas oli ka Ukraina tervishoiuminister Viktor Ljaško.
Endine Briti armee ohvitser ja Invictus Gamesi asutaja prints Harry kohtus ka sportlastega, kes loodavad esindada Ukrainat järgmisel aastal Suurbritannias Birminghamis toimuvatel mängudel.
42-aastane prints oli eri üritustel osaledes riietatud vabalt tumedasse kapuutsiga puhvjopesse ja kandis pruune poolsaapaid.
Kooli spordisaalis jälgis ta ratastooliragbi mängijaid, kes võistlesid koha eest Ukraina meeskonnas järgmistel Invictus Gamesi mängudel. Invictus Games on printsi asutatud rahvusvaheline spordivõistlus veteranidele ja tegevteenistuses olevatele sõjaväelastele.
Ukraina plaanib järgmisel aastal mängudele saata oma seni suurima meeskonna, mis koosneb 60 võistlejast.
Vene-Ukraina sõjas on hukkunud sadu tuhandeid ja ümber asustatud miljoneid inimesi ning suur hulk ukrainlasi on sõjas saadud vigastuste tõttu puudega või kaotanud mõne jäseme. Riigis on umbes 1,4 miljonit sõjaveterani, kellest üle 10 protsendi on puudega.
Pühapäeval nimetas prints veterane ühiskonna eeskujudeks ja kutsus üles laiendama Lääne toetust Kiievi armeele ka veteranidele.
"Me oleme neisse investeerinud enne, kui nad vormi selga panid, ja me peame neisse investeerima ka siis, kui nad vormi seljast võtavad."
Briti relvajõudude teeninud prints Harry on rääkinud, kuidas teda sügavalt liigutas Afganistanis missioonil olles surma ja elumuutvate vigastuste nägemine. Ta algatas Invictus Gamesi 2014. aastal, olles ise veel Briti armees tegevteenistuses.
"Iga inimene Ukrainas annab sellesse sõtta oma panuse," ütles ta pühapäeval. "Minu mõtetes olete te juba võitnud. Ma loodan, et sõda saab peagi läbi."
Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 2560 sõdurit
Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 1 625 420 (+2560);
- tankid 12 480 (+2);
- jalaväe lahingumasinad 25 807 (+23);
- suurtükisüsteemid 52 464 (+63);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2278 (+4);
- õhutõrjesüsteemid 1762 (+6);
- lennukid 452 (+0);
- kopterid 356 (+0);
- maapealsed robotisüsteemid 3166 (+16);
- operatiivtaktikalised droonid 610 376 (+1573);
- tiibraketid 5196 (+0);
- laevad/kaatrid 35 (+0);
- allveelaevad 2 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 175 930 (+772);
- eritehnika 4909 (+3).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: The Kyiv Independent, AFP-BNS, The Moscow Times, Interfax









