Teine hea meede on Kurnitski sõnul palavates korterites akendega tuuletõmbuse tekitamine, et õhk saaks ringi käia.

"Kõige kergem ja kiirem lahendus on osta üks suur ventilaator ja sellega saab temperatuuritunnetust kaks kuni kolm kraadi alandada, kui selle lähedal istuda," lisas professor.

Nn hruštšovkades annaks Kurnitski sõnul rakendada passiivseid meetmeid, näiteks osta maja läänefassaadi akendele vertikaalsed varjendid või paigaldada aknaluuke.

"Kui korterelamus kavandatakse terviklikku renoveerimist ja selle jaoks küsitakse toetust, siis on võimalik tsentraalset jahutust välja ehitada ka KredExi toetusega, kuigi ükski ühistu seda siiani teinud pole," selgitas Kurnitski.

Ta täpsustas, et siis tuleks soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi üks osa ehitada nii, et sissepuhkeõhku oleks võimalik jahutada. See pole tema sõnul küll suure võimsusega jahutus, kuid leevendab siiski olukorda.

Oluline on tema sõnul aga uute elamute planeerimisel jahutusele mõelda. Näiteks on praegused nõuded 2008. aastast ning arvestades viimaste aastate kuumalaineid, tuleks neid uuendada.

"Tundub, et ehitussektoris ikka käib asi nii, et miinimumnõue ongi arendaja jaoks maksimumnõue ja selle tõttu väga vähestesse uutesse korterelamutesse on jahutus paigaldatud," lisas ta.

Kuna tulevikus hakkab kliima veelgi soojenema, peavad Kurnitski sõnul juba arhitektid sellele mõtlema, et korterelamud oleksid piisavalt jahedad, rakendades ka passiivseid meetmeid.

"Kui toatemperatuur läheb üle 35 kraadi, siis see suremus hakkabki tõusma, siis see hakkab inimese tervisele. See 35 kraadi on selle pärast kriitiline temperatuur, sest see on ligikaudu inimese kehatemperatuur ja siis on võimalik soojust eraldada ainult higistamise teel, mis on inimesele väga kurnav," lisas professor.