Kuumapatsientidest rohkem annavad kiirabile tööd lõbutsevad inimesed

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Suvi Stroomi rannas. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Kuuma ilma tõttu tervisekahjustuse saanud inimeste juurde saab Tallinna kiirabi praegu paar väljakutset päevas, märksa rohkem vajatakse kiirabi juhtudel, kus puhkust ja ilusat ilma nautivad inimesed on lõbutsemise ja alkoholitarbimisega liiale läinud.

Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas ütles ERR-ile, et otseselt päikesepiste või kuumarabandusega patsiente on praeguse ilmaga üks kuni kaks päevas. Juulis on selliseid juhtumeid praeguseks olnud 14. Esimene päikesepistega patsient vajas kiirabi turgutust juba 10. mail. Tegemist oli 34-aastase mehega, kes oli terve päev töötanud päikese käes.

Enim kuumakahjustustega seotud väljakutseid sai kiirabi aga 22. juunil, siis vajas abi 16 inimest. Adlase kinnitusel ei vaja enamik patsiente haiglaravi ja saavad nõustatud kohapeal.

"Oluliselt rohkem annab praegu kiirabile tööd ilusast ilmast ja puhkustest tingitud rahva lõbutsemine, alkohol," ütles Adlas.

Näiteks möödunud laupäeval registreeris kiirabi Tallinnas 14 vägivallatraumat, seitse jalgratta- ja rulaõnnetust, lisaks kaks tõukeratta- ja samuti kaks mootorrattaõnnetust, kus inimesed viga said. Suur oli väljakutsete hulk kesklinnas, lisas Adlas.

Kuidas kuumaga toime tulla
Allikas: Tallinna kiirabi

Päikesepiste on otsesest päikesekiirgusest pähe tekitatud soojusest aju veresoonte laienemine, mis kutsub esile peavalu ja iiveldust, seda sageli alles tunde peale päikese käes viibimist. Kuumastress ja kuumakurnatus on kuuma käes töötamise või kaua viibimise ja/või higistamist mittevõimaldava riietuse kandmisel tekkiv arteriaalse vererõhu langus, mis avaldub minestamise või halva enesetundena.

Mõlemad nähud on healoomulised ja taanduvad, kui isik saab kuumast keskkonnast ära ja jahtub.

Kuumarabandus esineb kuumas töötamise või sportimise korral, kui keha kuumeneb üle ja kaotab võime jahtuda või on higistamine takistatud. Tekib kehatemperatuuri järsk tõus ja teadvuse hägunemine. Seisund on eluohtlik ja vajab kiirabi ning haiglaravi.

25-30-kraadine soojus ei ole tervisele ohtlik, peab kasutama higistamist võimaldavat riietust, jooma päevas 2-2,5 liitrit vett, töötamise ja sportimise korral veel rohkem. Päikese käes olles peab jahutama ennast aeg-ajalt (kord tunnis) kunstkliimaga ruumis või vees, kandma peakatet.

Kõrgemate temperatuuride korral peaks krooniliste haigustega isikud oma toimetamised õues sättima varasematele hommikutundidele ja pealelõunasel ajal püsima siseruumides, jahutades võimalusega keha ventilaatoriga ruumis.

Toimetaja: Mart Linnart, Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: