Tosina õigusakti eesmärk on tagada emissioonide vähendamine 55 protsendi võrra 2030. aastaks võrreldes 1990. aasta tasemega.

Plaanile on etteheiteid teinud juba nii poliitilised huvigrupid, tööstuslobi kui keskkonnakaitsjad.

Niinimetatud "rohelise kokkuleppe" taga on tähelepanuväärsed lubadused nagu otsus keelata uute bensiiniautode müük alates 2035. aastast.

Samuti tahab komisjon reformida Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS), mille alusel kaubeldakse saastekvootidega.

Keskkonnakaitsjad mõistavad plaani tõenäoliselt hukka, kuna see ei ole nende hinnangul piisavalt ambitsioonikas, tööstuslobi ja osa kivisöest sõltuvaid liikmesriike aga seetõttu, et see minevat liiga kaugele.

HKS katab elektri-, terase-, tsemendi- ja kemikaalitööstust, aga ka lennundust, mis kokku moodustavad umbes 40 protsenti Euroopa süsihappegaasi emissioonist. Kolmapäeval esitletav pakett laiendaks seda ka laevandusele, maanteetranspordile ja ehitusele.

Komisjoni plaaniga laiendataks ka niinimetatud süsinikumaksu, mida nõutakse bloki välispiiril, et heidutada firmasid kolimast oma saastavaid tehaseid leebemate reeglitega jurisdiktsioonidesse. Maksuga kohandataks piiril hindasid nii, et kaupu EL-i importivad firmad peavad ostma lubasid, mis tuginevad süsiniku hinnale blokis.

Tõenäoliselt ärritab käik EL-i suuri kaubanduspartnerid nagu Hiina ja India. Nende rahustamiseks plaanitakse järkjärgult loobuda tasuta saastekvootidest, mida jagatakse EL-is baseeruvatele tootjatele, et aidata neil vähem reguleeritud impordiga konkureerida.

Piiril kogutavalt maksult ei oodata, et sellest saaks Brüsselile suur tuluallikas, kuivõrd 14 miljardit eurot, mida see eeldatavasti aastas sisse toob, on köömes roheülemineku kogukulu kõrval.

Euroopa parlamendi keskkonnakomitee esimees Pascal Canfin märkis aga, et see avab seadusandjatele tee karmimate meetmete uurimiseks.

Euroopa Rahvapartei (EPP) konservatiivsed eurosaadikud proovivad ilmselt tasuta kvoote alles hoida, kuna EL-i terase ja alumiiniumi tootjate sõnul on need hädavajalikud.

Rohelised ja keskkonnaühendused näevad järkjärgulist loobumist aga ebapiisavana.