ETS nõuab rasketööstuselt, elektrijaamadelt, lennufirmadelt ja laevandusettevõtetelt tasu maksmist iga nende poolt õhku paisatud CO2 tonni eest. See on mõeldud stimuleerimaks investeeringuid puhtasse tootmisse, energia- ja transpordiprojektidesse. 

ETS on aga korduvalt pälvinud kriitikat mitmelt EL-i liikmesriigilt ja tööstusharult ning komisjon on otsinud tasakaalu kliimaeesmärkide ja tööstuse konkurentsivõime vahel.

Ettepaneku kohaselt väheneks lubatud heitkoguste ülempiir senisest aeglasemalt. Alates 2031. aastast langeks see umbes 3,7 protsenti aastas ning alates 2036. aastast 1,7 protsenti aastas, võrreldes praeguse 4,3 protsendiga. See võimaldaks ettevõtetel paisata kauem õhku süsinikdioksiidi, kuid annaks neile rohkem aega, et minna üle puhtamatele tehnoloogiatele.

EL annab tööstusharudele ka tasuta CO2-lubasid, et aidata neil püsida konkurentsivõimelisena. Komisjon soovib pikendada nüüd tasuta kvootide jagamist energiamahukatele tööstusharudele, näiteks terase- ja tsemenditööstusele, seda kuni 2038. aastani. Senise plaani kohaselt oleks tasuta kvootide jagamine lõppenud 2034. aastal.

Ettepanek sisaldab ka tingimusi. Ettevõtted saaksid 80 protsenti tasuta kvootidest pärast dekarboniseerimiskava esitamist ning ülejäänud 20 protsenti alles siis, kui kavandatud investeeringud on tegelikult ellu viidud.

Ettepanekuga laiendataks ETS-i ka uutele valdkondadele. Süsteem hakkaks hõlmama väiksemaid laevu ning Euroopa lennujaamadest kuni 5000 kilomeetri kaugusele suunduvaid rahvusvahelisi lende.

Heitkogustega kauplemise süsteem on alates 2013. aastast toonud 260 miljardit eurot tulu. Komisjon tegi ettepaneku kehtestada rangemad reeglid selle kohta, kuidas liikmesriigid seda raha kasutavad. 

Uue ettepaneku kohaselt tuleks vähemalt 50 protsenti tulust suunata heitkogustega kauplemise süsteemi kuuluvate tööstusharude dekarboniseerimisse. Uudisteagentuur Reuters kirjutab, et ettepanek võib pälvida vastuseisu riikidelt, kes on seni kasutanud seda raha ka muude riigieelarve kulude katmiseks.

Eesti on soovinud, et liikmesriikidel säiliks otsustusvabadus, kuidas ETS-i tulusid saab kasutada.

Nüüd, mil Euroopa Komisjon on ettepanekud esitanud, algavad läbirääkimised liikmesriikide vahel ning oktoobris toimub Euroopa Liidu keskkonnanõukogul ministrite vahel arutelu. Liikmesriikide ühise positsiooni kinnitamine peaks toimuma detsembris 2026.

Euroopa Komisjoni reedesed muudatusettepanekud ei puuduta ETS 2, mille rakendumine lükati teiste hulgas Eesti ettepanekul aasta jagu edasi ehk 2028. aasta algusesse. ETS 2 alla kuuluvad kütte- ja transpordikütuste tekitatud CO2 heited.

Eesti soovib, et ETS 2 üldse tühistataks; kui seda ei saavutata, soovitakse, et ETS 2 rakendumine veel edasi lükataks.