Viiteid, et kunagise Keblaste küla alal on muinasaja lõpuperioodist pärit põletuskalmistu, tuli juba enne teist maailmasõda, mil siit leiti kündmise käigus odaotsi, sõjanuga ja käevõrud, mis on praegu Pärnu muuseumis.

Ajaloomuuseumi arheoloog Mati Mandel avastas matmispaigas nüüd ühe põllutöödest täiesti puutumata jäänud matuse.

"Tähelepanuväärne on see, et enamasti meil räägitakse muinasaja lõpu matmispaikadest kui kivikalmetest, kus matused on kaetud kividega. Aga on ka olemas kalmed, kus ei ole kive peal või on neid väga vähe ja see on üks sellistest," lausus Mandel.

40 sentimeetri sügavusel, kahe pinnases olnud paeplaadi all olevast lohust tulid välja luud ja ehted.

"Tundub niimoodi, et tegemist on ühe lapsega, tütarlapsega ilmselt. Kui vana ta täpselt oli, ütleb luude uurimine. Esemed on väga huvitavad selle poolest, et seal oleks ka nagu vähemalt üks täiskasvanute sõrmus olemas," ütles Mandel.

Kes see tütarlaps täpsemalt olla võis, on praegu veel vastust ootav küsimus. Keblaste põletuskalmistul tervikuna on leide 10. sajandist kuni 13. sajandi alguseni, kuid hilisemate aastasadade jooksul on paljud matused kündmisega segipööratud ja need leiud oma algsest kontekstist seeläbi välja rebitud.