Uus kriisideks valmisoleku seadus tehakse tumedama tuleviku jaoks

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Koroonakriisi üks tähtsamaid õppetunde oli, et üleriigilise kriisi olukorras ei saa kogu riiki ja ühiskonda juhtida üks riigiamet, nagu seni oli kirjas hädaolukorra seaduses. Pildil on Põhja-Eesti regionaalhaigla koroonakriisi ajal. . Autor/allikas: Põhja-Eesti regionaalhaigla

Riigikantselei juhtimisel koostatava valmisoleku seadusega viiakse suure mõjuga kriiside juhtimine peaministri ja valitsuse kätte, et ei korduks olukord, kus koroonast põhjustatud ühiskondlikku raputust pidi haldama hakkama üks väike riigiamet.

Maailm muutub ja seadused peavad muutuma koos sellega: aina rohkem võib tulla ja tulebki ette olukordi, kus ei saa enam eristada, kas tegu on julgeoleku- või tsiviilkriisiga, ütles riigisekretär Taimar Peterkop, kes tutvustas uue, valmisoleku seaduse väljatöötamiskavatsust eelmisel nädalal valitsusele.

"Eesti seadusandluses on siiani olnud kaks paralleelset maailma, kuidas kriisideks valmistutakse: on sõjalised kriisid ja tsiviilkriisid. See tuleneb põhiseadusest ja sellel on pikk ajalugu. Need kaks maailma tuleb kokku viia, arvestades, millised on tänases maailmas julgeolekuohud," lausus Peterkop.

Peterkop tõi näiteks praegu Leedus toimuva pagulaskriisi, mille tõttu kuulutas Leedu valitsus välja eriolukorra.

"Kui analoogne asi toimuks Eestis, oleks see tsiviilkriis, mida lahendatakse hädaolukorra seaduse alusel, aga sisult on see julgeolekukriis, kuidas Valgevene üritab mõjutada Leedu ja laiemalt Euroopa Liidu otsuseid sellise hübriidrünnakuga. Tänapäeva kriisid ongi sellised, et asümmeetriline aspekt on väga tugev ja on mõistlik need kaks maailma kokku viia. Seaduste liitmine peegeldab seda kriisideks valmistumise maailmade kokku viimist," lausus Peterkop.

Peterkop märkis ära ka Venemaa tegevuse Ukrainas ja Gruusias, kus toimuvat saab samuti pidada asümmeetriliseks konfliktiks: lisaks tavapärasele sõjategevusele peetakse ka infosõda. "Ja kuidas otsitakse võimalusi, et kui tekib kuskil mingi kriis, siis seda ära kasutada. Hüpoteetiliselt: kui talvel kukub osal Eestist kokku küttesüsteem, inimesed külmetavad ja siis tuleb sõbralik naaberriik sõjaväega meid aitama, et inimesed ei külmetaks. Ilma meilt luba küsimata. Selliseid asju juhtub maailmas üha rohkem ja peame olema valmis, et samal ajal on sul sõjaline oht, COVID-i kriis. Neid stsenaariume, kus tsiviil- ja julgeolekukriisi elemendid segunevad, võib üles ehitada väga mitmeid," rääkis Peterkop.

COVID-i koorem langes ühele riigiametile

Olulisimad õppetunnid on saadud koroonapandeemia ajast. Hädaolukorra seaduse järgi pidi tervishoiukriisiga tegelemist kogu riigis juhtima hakkama ja käske-keelde andma terviseamet, kellel ilmselgelt polnud ega pole siiani sellist võimekust ega ressurssi.

"Selge on see, et kui see puudutab kogu ühiskonda ja riigi toimimist, siis selline väike amet ei saa hakata kogu riiki juhtima. Terviseamet on üle koormatud juba enda ülesande täitmisega. Veel oodata, et nad hakkavad ette kirjutama, kuidas toimivad poed, koolid ja ülejäänud ühiskond ja riik – neil pole seda võimekust. Selliste kriiside puhul on selge, et tuleb juhtida ülevalt poliitiliselt tasandilt ja see tuleb ka seadusesse panna," lausus Peterkop.  

Mõte, mis seadusesse pannakse, on selge: kui tegu on lokaalse kriisiga, tegeleb sellega vastav riigiamet, kui üleriigilise kriisiga, siis valitsus ja peaminister.

Valmisoleku seadusesse viiakse kokku praegused riigikaitseseadus, erakorralise seisukorra seadus ja hädaolukorra seadus. Uues seaduses saavad koos olema nii eriolukord, erakorraline seisukord kui sõjaseisukord. Peterkopi sõnul on praegu seaduses vale eeldus, et nii mastaapseid kriise nagu koroonapandeemia peab ametkondlikul tasemel lahendama. Ka vastupidi pole mõistlik.

"Eelmisel kevadel pandi Tartus üks ühiselamu karantiini, selle otsuse tegi valitsus. Seda otsust ei peaks tegema valitsus, selle saab rahulikult teha terviseamet. Kui on vaja panna karantiini kõik ühiselamud Eestis või reguleerida koolide käitumist, siis sellised otsused peab tegema valitsus ja peaminister," lausus Peterkop.  

Taimar Peterkop. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Kaitsejõudude kaasamine jääb tõenäoliselt samaks

Samuti tuleb täpsustada peaministri rolli eriolukorras. Praegu näeb hädaolukorra seadus ette, et tsiviilkriisi juhib (vastav) minister. Peterkopi sõnul saab üleriigilise kriisiga tegelemist juhtida siiski ainult peaminister ja see on vaja seadusesse kirja panna.

"See vastutus, mis kaasneb nii tõsise olukorraga – COVID-i õppetund on, et see saab olla ainult peaminister," ütles Peterkop.

Kolme seaduse ühendamisel tuleb ka kokku leppida, kuidas kirjutatakse uude seadusesse kaitseväe ja kaitseliidu kaasamine. Peterkop enda sõnul muutusteks vajadust ei näe. Praegu on vaja kaitsejõudude kaasamiseks lisaks valitsuse otsusele ka presidendi nõusolekut.

"Mitmed asutused on öelnud, et see teeb liiga pikaks ja kohmakaks selle protseduuri, et võiks presidendi nõusoleku välja jätta. Mina isiklikult seda ei poolda, ma arvan, et presidendi nõusolek on väga oluline tasakaalustav instrument, et seda kergekäeliselt ei tehtaks. Sõjaväe tänavale toomine ei saa olla otsus, mida on liiga lihtsalt võimalik teha," lausus Peterkop.

Seadus, mis aitab tumedat tulevikku vältida

Koroonapandeemia on endiselt mööda maailma tuhisemas. Praegust olukorda Eestis Peterkopi sõnul kriisiks enam nimetada ei saa.

"Kriis on ootamatu olukord, mis nõuab erilisi ja mitteigapäevaseid lahendusi. Hetkel ma ei näe, et me oleksime kriisis, sest meil on elu koos COVID-iga muutunud rutiinseks. Nii peabki olema, et me harjume sellega koos elama nagu gripiga. Kui see ei nõua meilt erakorralisi lahendusi iga päev, siis see pole enam kriis," ütles ta. 

Peterkopi sõnul on samas igapäevaselt meie ümber suundumusi, mis võivad tekitada kriise.

"Leedu pagulaste asi, see võib ju laieneda ja otseselt hakata meid mõjutama. Venelased on alustanud Zapadi õppusega, mis koondab meie piiri lähedale väga suured Vene väed. Maailm on muutumas ebastabiilseks. Me oleme kogenud ootamatuid olukord, olgu kliimamuutustest põhjustatud – meil on tugevamad tormid kui varem – või tehnoloogilisest sõltuvusest põhjustatud, näiteks ID kaart. Julgeolekuolukord meie piirkonnas on olnud ärev juba mõnda aega ja ei ilmuta paranemise märke. See üldine ärev foon on olemas, mis tähendab, et kriise võib tekkida meil iga hetk," lausus Peterkop.

Peterkop nõustus, et uue seadusega valmistutakse tulevikuks, mis kõigi ohtude üleslugemisel tundub märksa tumedam kui olevik. "Et me oleksime paremini valmis selleks tumedamaks tulevikuks. Kui on olemas valmisolek kriisideks, siis tulevik ei pruugi olla tume, sest me saame hakkama, sest meil on plaanid, valmisolekukultuur, kompetents, reageerimisvõime. Kui tumedad stsenaariumid lahti rulluvad, siis saame hakkama. Kui sul on olemas vajalikud vahendid, et maandada probleemid, siis ei muutugi olukord kriisiks. Kui ei ole, siis võib iga väike asi muutuda kriisiks, mis halvab ühiskonna toimimise," lausus ta.

Valmisoleku seaduse väljatöötamiskavatsus saadetakse kooskõlastusele veel sel nädalal. Seaduseelnõu peaks kooskõlastusringile minema järgmise aasta mais ning riigikogule peaks eelnõu üle antama järgmise aasta sügisel.

"Kindlasti kaasame riigikogu eelnõu väljatöötamisse, et mured, mis võiksid takistada seaduse vastuvõtmist, saaks lahendatud võimalikult vara. Naiivne eesmärk on, et äkki õnnestub seda teha nii, nagu oli vanasti riigikaitse küsimustega, et on erakondade ülene konsensus," ütles Peterkop, kelle sõnul tähendab nii ühiskonna kui ka poliitika jätkuv polariseerumine seda, et ratsionaalset arutelu jääb järjest vähemaks.

Valmisoleku seaduse koostamisel võetakse eeskuju Soomelt, kuid põhjanaabrid pole ainsad, kes on ka praegu COVID-i kriisi mõjul oma seadusandlust muutmas, seda on tegemas suur osa riikidest.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: