Riigikantselei valmistab ette täiesti uut kriiside juhtimise seadust
Riigikantselei on koostamas valmisoleku seadust, kuhu kirjutatakse kokku kolm praegu kehtivat seadust, et kriisijuhtimine koondada ühte kohta, ütles ERR-ile riigisekretär Taimar Peterkop.
Tegu on uue seadusega ning see hõlmab endas senise riigikaitseseaduse, hädaolukorraks valmisoleku seaduse ja erakorralise seisukorra seaduse konsolideerimist ühte õigusakti, ütles Peterkop, kelle sõnul peegeldab uue seaduse koostamine tehtud põhimõttelist otsust, et kriisideks valmistumine koondatakse ühte kohta.
Praegu toimub näiteks riigikaitselisteks kriisideks valmistumine riigikantselei juhtimisel. 1. juulini toimus tsiviilkriisideks valmistumine siseministeeriumi koordinatsiooni all, tänaseks on ka see toodud riigikantselei alla.
"See on selline terviklik maailm. Et oleks ühtne süsteem, et vältida dubleerimist ja et ka seadusandlik ruum peegeldaks seda lähenemist, siis seetõttu kirjutatakse need seadused kokku," lausus riigisekretär.
Peterkopi sõnul on uues seaduses võrreldes praeguse kolme seadusega palju täiendusi.
"See hõlmab endas riigikaitseõiguse revisjoni tulemusi, väga suur osa tööst on seal ära tehtud. See hõlmab endas seda, mida siseministeerium on teinud hädaolukorra seaduse uuendamise raames. Vast kõige olulisem on, et see hõlmab ka COVID-i kriisi õppetunde," lausus Peterkop.
Neljapäeval tutvustas Peterkop uue seaduse koostamise seisu valitsusele. "Selle seaduse väljatöötamine on ette nähtud ka valitsuse tööprogrammis ja meil on kavas saata seaduse väljatöötamiskavatsus kooskõlastusringile, nagu õigusloome korrad ette näevad," lausus Peterkop.
Kooskõlastusringile saadetakse väljatöötamiskavatsus järgmisel nädalal.
Seaduseelnõu on kavas riigikogule üle anda 2022. aasta sügisel, ütles Peterkop.
Valitsus vaatab üle teise koroonalaine õppetunde
Valitsus arutas neljapäeval koroonaviiruse teise laine õppetunde ja sai ülevaate, kuidas rakendada neid nii, et olla järgmiseks koroonalaineks paremini valmis.
Valitsus peab vajalikuks luua riigikantselei juurde juhtimisstruktuur, mis hakkab koostöös valitsusasutustega strateegiliselt juhtima koroonaolukorda, planeerima ja koordineerima rakendatavaid meetmeid ja riigiülese prognoosi koostamist. Samuti hakkab see hindama meetmete mõjusid, valmistama ette valitsuse õigusakte ja andma neile siduvaid tõlgendusi ning planeerima ja ellu viima kommunikatsiooni.
Haridus- ja teadusministeerium jätkab kriisist väljumise kava ja valmistub sügiseks. Valdkonnale suunatud tegevused hõlmavad muu hulgas nii ventilatsiooni ja õhu kvaliteedi parandamise toetamise meetmete planeerimist, kooliperede vaktsineerimise korraldamist, teadusuuringute jätkamist kui ka kooliaasta alguse juhendite ettevalmistamist. Samuti valmistatakse ette seadusemuudatust, mis reguleeriks distantsõpet ja eksamikorralduse küsimusi.
Sotsiaalministeerium koostab septembri lõpuks eksperdiarvamuse ja tegevuskava, et leevendada koroonakriisiga kaasnevaid vaimse tervise mõjusid.
Õppetundide hulgas toodi neljapäeval esile ka ettevõtjatele suunatud toetusmeetmete disain. Suve lõpuks vaatab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ja valdkondlike liitudega läbi senised tingimused ning valmistab septembri keskpaigaks ette ettevõtjatele mõeldud toetusmeetmete kirjeldused.
Ürituste, teenuste ja tegevuste avatuna hoidmiseks jätkatakse Euroopa Liidu digitõendi ja antigeeni kiirtestide kasutusvõimaluste arendamist. Ministeeriumide koostöös tuleb leida neile paindlikud kasutusvõimalused, et inimesed saaksid ohutult tegevustes osaleda ja teenuseid kasutada.
Samuti jätkub töö vaktsiinide soetamise, vaktsineerimise ja testimise korraldamise, sekveneerimise, uuringute ning nakatunute ja lähikontaktsete isolatsiooniga tegelemise ja järelevalvega. Jätkuvad ka koroonameetmete järelevalve, avaliku korra tagamise ja piirikontrolli tegevused. Samuti hoitakse töös koroonakriisi puhkedes käivitatud kriisiinfotelefon 1247.