Vaktsineeritute haigestumine püsib stabiilselt madal

Koroonaviiruse vastu vaktsineerimine.
Koroonaviiruse vastu vaktsineerimine. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

19. juuli seisuga oli koroonaviiruse vastu täisvaktsineerituse saavutanud inimestest haigestunud 0,13 protsenti ja hospitaliseeritud 0,017 protsenti, sarnased olid näitajad ka nädal varem.

Terviseameti andmetel oli selle nädala alguse seisuga täisvaktsineeritud inimesi Eestis 518 808. Neist 699 on nakatunud koroonaviirusega ning 87 haiglasse sattunud.

Täisvaktsineeritud nakatunutest oli saanud 560 ehk 80 protsenti Pfizeri vaktsiini. Samas moodustavad Pfizeri doosid kõigist Eestis manustatud vaktsiinidoosidest 65,5 protsenti.

AstraZenecaga vaktsineeritutest on nakatunud 110 inimest ehk kõigist täisvaktsineeritud nakatunutest natuke üle 15 protsendi. Modernaga vaktsineeritutest on nakkuse saanud kümme inimest ehk umbes 1,5 protsenti täisvaktsineeritud nakatunutest. Jansseniga vaktsineeritud nakatunuid on samuti kümme ehk umbes 1,5 protsenti.

Pfizeriga vaktsineeritutest on nakatunud 0,17 protsenti selle saanuid, AstraZenecaga vaktsineeritutest on nakatunud 0,1 protsenti, Modernaga vaktsineeritutest 0,02 protsenti ning Jansseniga vaktsineeritutest 0,06 protsenti.

Täisvaktsineeritud inimestest on haiglasse sattunud 87 inimest. Neist Pfizeri vaktsiini on saanud 78 inimest ehk 0,024 protsenti sellega vaktsineeritutest. AstraZeneca vaktsiini saanutest on hospitaliseeritud neli inimest ehk 0,003 protsenti selle saanutest. Modernaga vaktsineeritutest on haiglasse sattunud viis inimest ehk 0,01 selle saanutest.

Eelmisel nädalal tuvastati 375 koroonaviirusega nakatunut, kellest 42 olid täisvaktsineeritud. See tähendab, et kõigist nakatunutest olid vaktsineeritud ligikaudu 11 protsenti. Üle-eelmisel nädalal leiti 301 nakatunut, kellest umbes seitse protsenti ehk 22 inimest olid täisvaktsineeritud.

Eelmisel nädalal oli koroonaviirusega haiglas 16 inimest, kelles kolm olid täisvaktsineeritud. Üle-eelmisel nädalal oli haiglas 22 inimest, kelles kaks olid täisvaktsineeritud.

Terviseameti meediasuhete spetsialist Kirsi Pruudel ütles, et ükski kasutusel olevatest koroonavaktsiinidest pole 100 protsenti efektiivne.

"Küsimus on efektiivsuse protsentides, kuid see arv ei anna alati adekvaatset pilti. Kui tuua võrdluseks gripivaktsiinid, ulatub nende efektiivsus 60 protsendini. Aga koroonavaktsiinide puhul oleme justkui harjunud ideaalse kaitstusega, sest mRNA vaktsiinide efektiivsus ulatub isegi üle 90 protsendi. Unustatakse ära, et tegelikult annab ühiskonnas tugeva efekti ka palju madalam efektiivsus," selgitas Pruudel.

Pruudeli sõnul kaitsevad koroonaviiruse vaktsiinid raske põdemise eest, kuid ei suuda täielikult ära hoida nakatumist.

"Vaktsineerimine on tõenäoliselt ainus reaalne lahendus COVID-19 pandeemia lõpetamiseks ja normaalse elukorralduse juurde tagasi pöördumiseks," ütles Pruudel.

"Määrava tähtsusega on ka see, et Eestis levib delta tüvi. Kasutusel olevad vaktsiinid ei pruugi olla delta tüve vastu nii efektiivsed. Reeglina on siiski vaktsineeritud inimese haiguse kulg kergem," selgitas Pruudel.

Vaktsiini kahe doosi vahe võib olla ka lühem

Pruudel ütles, et kuigi immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab Pfizeri teise doosi süstida kuus nädalat pärast esimest, võib mõjuvatel põhjustel teha ka erandeid. Tootja soovitab teise doosi teha kolm kuni kuus nädalat pärast esimest.

Tartu vaktsineerimiskeskuse koordinaator Tiina Teder ütles, et Eestis muudeti Pfizeri puhul dooside vahe kuuenädalaseks eelkõige vaktsiinide puuduse tõttu. Ta pakkus, et dooside vahelist aega võib olla lühendatud näiteks vaktsineerimiskeskuse töö optimeerimiseks, inimese enda soovil või mõnel meditsiinilisel põhjusel.

"Ülemäära tihti nii ei tehta, see on pigem erand kui reegel," ütles Teder.

Lääne-Tallinna keskhaigla vanemarst-infektsionisti dr Helen Mülle sõnul tehakse Eesti immunoprofülaktika komisjoni otsuse kohaselt Pfizeri vaktsiini teine doos kuus nädalat pärast esimest, kuid tootja on lubanud teist süsti teha ka kolm nädalat pärast esimest.

"Otsus kahe doosi intervalli kuuelt nädalalt lühendada tehakse individuaalselt (juhtumipõhiselt), kui on vaja vaktsineerimiskuur kiiremini lõpetada," selgitas Mülle.

Fertilitase erahaigla juhataja Ivo Saarma ütles, et doosidevahelist aega võidakse lühendada, et vaktsineerimise lõpetamist kiirendada.

"Mida kiiremini me vaktsineerime, seda kiiremini saab see (pandeemia) läbi," toonitas Saarma.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: