Ööpäevaga tuvastati 222 uut koroonajuhtu, suri üks inimene
Möödunud ööpäeval analüüsiti Eestis 3119 koroonaviiruse proovi, millest positiivseks osutus 222 testi ehk 7,1 protsenti võetud proovide koguarvust. Suri üks inimene.
Uutest nakatunutest 171 inimest ehk 77 protsenti on vaktsineerimata. 11 nakatunu vaktsineerimiskuur on pooleli, teatas terviseamet.
Eesti viimase 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta on 107,83.
Ööpäeva jooksul avati kuus uut COVID-19 haigusjuhtumit, haiglaravi vajab 37 patsienti. Nendest intensiivravi vajab üks patsient, kes on ka juhitaval hingamisel. Haiglaravil viibivatest patsientidest kaks inimest ehk 5,7 protsenti on lõpetatud vaktsineerimisega.
Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 55 aastat, kõikidest haiglaravi vajavatest patsientidest on üle 60-aastased 16 inimest (44 protsenti).
Ööpäeva jooksul suri üks koroonaviirusega nakatunud inimene – 62-aastane vaktsineerimata mees. Kokku on Eestis surnud 1272 koroonaviirusega nakatunud inimest.
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 96 inimesel. 62 uutest Harjumaa haigusjuhtumitest on Tallinnas.
Pärnumaale lisandus 40, Tartumaale 25, Võrumaale 13, Ida-Virumaale kümme ja Põlvamaale seitse uut nakkusjuhtu. Järva- ja Lääne-Virumaale lisandus kuus, Viljandimaale viis, Valgamaale kolm, Rapla- ja Saaremaale kaks, Jõgevamaale üks uus positiivne testitulemus. Teistesse maakondadesse uusi nakkusjuhte ei lisandunud. Kuuel juhul rahvastikuregistrijärgne elukoht puudus.
Ööpäeva jooksul manustati 5521 vaktsiinidoosi, vaktsineerimisi on tehtud kokku 630 435 inimesele, vaktsineerimiskuur on lõpetatud 556 158 inimesel. Täisealiste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 56,8 protsenti.
Koroonaviiruse leviku risk tõusis kõrgele tasemele
Seoses koroonaviiruse leviku laienemisega tõusis Eesti riskitase kollaselt ehk keskmiselt tasemelt oranžile ehk kõrgele tasemele.
Oranž ohutase tähendab, et kogukonnas levib nakatumine ka väljaspool koldeid ning koroonaviiruse leviku piiramiseks kehtestatakse piirangud. Kõigil, kes pole seda veel teinud, tuleks end vaktsineerimisega viiruse eest kaitsta.
Vaktsineerimata inimestel on soovitatav kanda avalikes siseruumides maski, vältida rahvarohkeid ja kinniseid ruume, suhelda tuttavatega õues, telefoni teel või interneti vahendusel ning võimalusel töötada kodust, seisab valitsuse teates.
Ka kergete haigussümptomitega tuleb jääda koju, konsulteerida arstiga ja teha COVID-19 kahtluse korral test. Lisaks tasub kasutada HOIA mobiilirakendust, mis annab teada, kui oled inimeste seas liikudes olnud koroonaviiruse kandjaga lähikontaktis.
Neljaastmeline riskitasemete süsteem tuleneb ühiskonnaelu korraldamise kavast koroonaviiruse tingimustes. Rohelise, kollase, oranži ja punase värviga tähistatakse vastavalt madalat, keskmist, kõrget ja väga kõrget riskitaset. Iga riskitaseme puhul on välja pakutud ka võimalikud tegevused, kuidas iga inimene, asutus ja riik saab koroonaviiruse leviku piiramisele kaasa aidata.
Riskitaseme hindamisel arvestatakse viimase seitsme päeva keskmist nakatunute ja surmade arvu. Lisaks võetakse arvesse positiivsete testide määra, hospitaliseeritud inimeste arvu, haiglaravil viibivate ja juhitaval hingamisel olevate COVID-19 patsientide arvu ning 14 päeva tuvastamata nakkusteega nakatunute osakaalu kõigist nakatunutest.
Riskitaseme vaatab valitsus üle korra nädalas ja see avalikustatakse veebilehel kriis.ee.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi