Eestis on ravivea tõttu tervisekahju saanud inimesel väga raske saada hüvitist. Kümmekond aastat on püütud üle võtta Soomes edukalt toimivat lahendust, kus ravivea eest maksab hüvitist spetsiaalselt selleks loodud fond. Fondi loomine oli sel kevadel üsna lõpusirgel, kuid luhtus taas.

"Soome mudel on osutunud väga efektiivseks patsientide ja ka kindlustusandjate vaatevinklist lähtudes. Paraku eeldab Soome mudeli rakendamine väga suuri esialgseid investeeringuid, mida oldi aastate eest valmis tegema, kuid praeguseks hiljuti toimunud pensionireformi valguses kindlustusandjate julgus väga palju summasid Eestis investeerida, on vähenenud," rääkis Eesti Kindlustusseltside Liidu juht Mart Jesse.

Kindlustussektor pakkus välja, et esmalt tuleb tervishoiuasutustele kehtestada kohustusliku vastutuskindlustuse nõue. Kolm aastat hiljem võiks kindlustuste hinnangul tulla taas kõne alla patsiendikindlustusfondi loomine.

"Meie jaoks tähendabki see päris suurt muutmist eelnõus, muuhulgas tähendab see mitte ainult teatud paragrahvide väljajätmist, vastavalt sellele ka IT lahenduste natukene teistsugust planeerimist ja reguleerimist," rääkis sotsiaalministeeriumi osakonna juhataja Heli Paluste.

Kui plaanitud muudatus peaks teoks saama, siis tuleks tervisekahju saanud inimesel oma hüvitise nõudega pöörduda arstiga lepingu sõlminud kindlustusseltsi poole. Mõnel juhul tuleb ravivea põhjustajat otsides asju ajada mitme eri seltsiga.

"Et inimene saaks pöörduda neutraalsesse kohta, esitada sinna oma kahjunõude ja seal seda siis ka erapooletult hinnatakse, menetletakse. See on kogu muudatuse üks põhimõtetest," sõnas Paluste.

Jurist Merike Roosilehe sõnul ei tea paljud inimesed, mida tuleb ravivea puhul teha ja kuidas oma tervisekahju tõendada. Praegu saavad patsiendid hüvitist nõuda otse raviasutuselt või siis kohtusse pöördudes. "Mõlemal juhul sa pead suutma tõendada, et tegemist on raviveaga ja on olemas terviserike, inimesel on tekkinud tervise kahju," lisas Roosileht.

Kohtu kaudu mittevaralise kahju hüvitamist nõudes tuleb aga arvestada menetlus- ja õigusabikuludega ning 300-eurose riigilõivuga. "Paljudel juhtudel inimestel jäävadki oma õigused kaitsmata, kuna rahapuudus jääb takistuseks," rääkis Roosileht.

Praegu on vastutuskindlustus olemas umbes 70 protsendil meedikutest, samas on ka haiglaid, kes seda lepingut veel ei ole sõlminud.