Varem on riik taotlusvoorude kaudu jaganud elektriauto soetamisel 5000 eurot toetust. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu osakonnajuhataja Indrek Gailan ütleb, et juunis valminud uuringust selgus, et meetmega võiks jätkata. Lõplik plaan pannakse paika sügisel.

"Neid voore on korraldatud mitteregulaarselt. Meie lootus on, et need voorud võiks toimuda regulaarselt. Siis oleks tarbijatel piisavalt varakult ette teada ja nad oskaks ka oma ostu soovi puhul arvestada, et selline toetuspakett on olemas. Ka konsultant ütles, et see praegune elektriautode toetuse suurusjärk, mida me oleme rakendanud, mis oli 5000 eurot auto kohta, on suurusjärgu mõttes okei," rääkis Gailan.

Autode müügi- ja teenindusettevõtete eesti liidu tegevjuht Arno Sillat ütleb, et ilma toetuseta Eestis elektriautosid sisuliselt ei müüda. Autotootjad teenivad elektriautode müügilt vähem kui sisepõlemismootoriga autode müügilt, kuid on sunnitud Euroopa Liidu normide tõttu neid tootma. Aastaks 2035 tahab Euroopa Liit keelustada sisepõlemismootoriga autode müügi.

"Euroopa Liit toodab täna 16 miljonit autot aastas. Täna on elektrimootoriga autode toodang, mitte ainult elektriautod, vaid ka hübriidid kokku, mõnevõrra üle miljoni. Ehk see peab suurenema üle kümne korra 14 aastaga. Mis tähendab maailma vase, koobalti, liitiumi ja veel ilmselt teatud raskemetallide ja haruldaste metallide tootmise 10, 20, 30 kordistamist. See ei tee neid metalle odavamaks," lausus Sillat.

Seega, ütleb Sillat, on Euroopa Liidu rõhk elektriautodele seatud lootusele, et aastaks 2035 suudetakse liitiumi baasil töötavad akud millegi parema vastu välja vahetada. Sillat lisab, et täna sobib elektriauto küll linna, kuid maakohas võib taristu puudumine või pikad vahemaad olla liiga suured takistused. Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liige Madis Vasser ütleb, et ka linnas tuleb pigem autodele pakkuda alternatiive.

"Selline isikliku auto kultus, mis meil Eestis on, see ei ole igal juhul jätkusuutlik. Loen siin igapäevaselt kuidas on probleeme küll parkimiskohtadega, küll ummikutega ja neid probleeme ei saa lahendad sellega, et ehitad rohkem parklaid ning autoteid. Need täituvad samamoodi teiste autodega maagiliselt. Seal ei ole suurt vahet kas see on elektri- või bensiiniauto," sõnas Vasser.

Vasseri sõnul tuleb ka rohkem kaaluda ühiskondlike lahendusi, mitte ainult tehnoloogilisi.

"Kui küsimus on, kas me peaksime uusi masinaid soodustama või ära keelama, siis kindlasti tänane parim saada olev tehnoloogia on kõige puhtam, kõige efektiivsem. Kui vaadata sellist suuremat jalajälge, oleks kõige loodussäästlikum vaadata laiemalt seda transpordisüsteemi. Mis on need asjad, mida me saame lahendada ühistranspordiga ja kus on need kohad kus on keeruline asendust leida," lisas Vasser.