Kolmanda samba fondid kasvasid aastaga poole võrra

Eesti Pank
Eesti Pank Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Investeerimis- ja pensionifondidest kasvasid kõige kiiremini teises kvartalis vabatahtlikud pensionifondid, selgub Eesti Panga poolt avaldatud statistikast.

Investeerimis- ja pensionifondide varad olid 1. juuli seisuga kokku 7,12 miljardit eurot, olles teises kvartalis kasvanud kolm protsenti ehk 0,22 miljardi euro võrra ja aasta võrdluses 16 protsenti ehk 0,96 miljardi euro võrra, teatas Eesti Pank.

Kohustuslike pensionifondide ehk esimese ja teise samba fondide varad olid 5,54 miljardit eurot, mis mulluse sama perioodiga võrreldes on 14 protsenti ehk 660 miljonit eurot rohkem. Netosissemaksed (sissemaksed miinus väljamaksed) kohustuslikesse pensionifondidesse vähenesid aastaga 34 miljonit euro võrra, kasvades teises kvartalis 70 protsenti ja vähenedes aastaga 133 protsenti.

Vähenemist mõjutas enim soodustingimustel kohustuslikest pensionifondidest väljumine, märkis Eesti Pank.

Kohustuslike pensionifondide Eestisse tehtud investeeringute osakaal oli 14 protsenti, vähenedes aastaga viie protsendi võrra.

Kõige kiiremini kasvasid teises kvartalis vabatahtlikud pensionifondid: võrreldes eelmise kvartaliga üheksa protsenti ehk 0,03 miljardi euro ja aastaga 52 protsenti ehk 0,1 miljardi euro võrra. Vabatahtlike pensionifondide varade maht oli kokku 305 miljonit eurot. Netosissemaksed vabatahtlikesse pensionifondidesse olid kokku 13 miljonit, kasvades teises kvartalis kaheksa protsenti ja aastaga 102 protsenti.

Fondide varad fondiliikide lõikes ja varade aastakasv. Oranžiga on tähistatud kohustuslikud pensionifondid, punasega vabatahtlikud pensionifondid, tumesinisega avalikud investeerimisfondid ja helesinisega mitteavalikud investeerimisfondid. Autor/allikas: Eesti Pank

Avalike ja mitteavalike investeerimisfondide varade maht oli kokku 1,28 miljardit eurot, kasvades kvartaliga kolm protsenti ja aastaga 18 protsenti.

Mitteavalike ehk professionaalsetele investeerijatele mõeldud investeerimisfondide varad kasvasid aastaga veerandi võrra, olles 78 miljardit eurot.

Kõige rohkem kasvasid teises kvartalis aktsiafondid: võrreldes eelmise kvartaliga seitse protsenti ehk 15 miljoni euro ja aastaga 16 protsenti ehk 32 miljoni euro võrra. Teises kvartalis ületasid investeerimisfondidesse tehtud sissemaksed väljamakseid 11 miljoni euro võrra, netosissemaksed vähenesid kvartaliga 77 protsenti.

Kõigisse fondidesse tehtud netosissemaksed vähenesid teises kvartalis 10 miljoni euro võrra. Vähenemise tingis jätkuv soodustingimustel kohustuslikest pensionifondidest väljumine, märkis Eesti Pank.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: