"Me näeme, et  osa Kristiine krundist on tänu oma asukohale parklana kasutades alaväärtustatud, sellele tuleks leida esinduslikum funktsioon. Koostöös KAMP Arhitektidega on sündinud selline visioon, mis tõepoolest sisaldab büroohooneid ja korterelamuid.  Aga  ennekõike soovime just mõnusa linnakeskkonna tekitamist, mis seoks omavahel Lilleküla rongipeatuse ja Kristiina keskuse."

Keskuse juht Maaroos tunnistas, et planeerimise teeb keeruliseks see, et korralik ja mugav autoparkla on tegelikult kaubanduskeskuse jaoks elu allikaks, aga kesklinna kaubanduskeskustes lahendatakse tavaliselt parkimisküsimus mitmekorruselise parkimismaja ehitamisega. Maaroos loodab, et projekteerimine ja ehitus võtab kokku kolm kuni viis aastat.

Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits ütles, et Kristiine keskuse laiendus büroo- ja korteripindade ehitamisega on loogiline. Kui Eestis tegutseval arendajal on piisavalt ressursse, siis ta pigem laiendabki oma keskust, mitte kaubanduse, vaid just muude funktsioonide, näiteks teeninduse ja meelelahutuse lisamisega. 

"Kui keegi nüüd ennekõike siin Eestis ekspansiivselt laiendab oma keskust puhtalt kaubanduse jaoks, siis ei saa ta asjadest aru või on ajast natukene maha jäänud," leidis Pärnits.

Pärnits: T1 tuleks lammutada

Kas kaubanduspindade osakaalu vähendamine uutes suurtes keskustes võimaldaks taas elu sisse puhuda ka kaubanduskeskusele T1, seda Pärnits ei usu.

"Ütleme nii, et kõige õigem oleks see asi maha lammutada. Uusehituseks on  asukoht ju hea. Praegu müüakse seal sisuliselt betoonehitist, sealseid kaubanduspindu korteriteks ja büroodeks ümber ehitada on keeruline.  Eriti kui piirkonnas ehitatakse kõrvale palju uusi spetsiaalseid büroohooneid."

Pärnitsa sõnul ei oleks tohtinud lubada ehitada T1 raudteepoolset osa niimoodi, et seal on sisuliselt kole parkimismaja. 

"Asju tuleks ilusasti teha ja seda enam, et see asukoht on ikkagi hästi strateegiliselt tähtsal kohal kogu Tallinnas, seal on ju Rail Balticu terminal. Sisuliselt on ju tegemist kesklinnaga."

Kristjan Maaroos ei uskunud, et T1 lammutatakse, pigem antakse sellele tema sõnul uus hingamine. "Eks see on uute omanike otsustada," ütles Maaroos.

Praegu on T1 kinnistu müügis 85 miljoni euroga. Pärnitsa sõnul on see liialt kallis ja hind kindlasti kukub. Kui hind kukub selle loogilisse kohta, siis oleks ka Ülemiste omanikel  krundi vastu huvi, et seejärel praegune hoone lammutada ja ehitada sinna asemele kortereid  või büroopindu. Kaubanduspinnad on tema sõnul Tallinnas Ülemiste, Kristiine ja Rocca al Mare keskuste vahel ära jaotatud. Ja tulevikus  lisandub veel Porto Franco.

Maaroosi sõnul on Porto Franco tulevik praegu segasevõitu ja ilmselt on küsitav, kui suur seal üldse kaubanduse osakaal saab olema. "Pigem ikka büroopinnad on seal ülekaalus," hindas Maaroos.

Liiga palju toidupoode

Pärnits oli kriitiline  äärelinnadesse ehitatavate uute väiksemate poodide suhtes. Tema sõnul ei võta need poed suurtelt keskustele külastajaid ära, sest külastajad tulevad suurtesse keskustesse teistel eesmärkidel. 

"Näiteks COVID-i ajal oli Ülemiste keskus sisuliselt kinni, praktiliselt ainukesena töötas suur toidupood, aga ma arvan, et nende käive kukkus kordades rohkem kui näiteks lähipoodidel. Minu arust see, mis Tallinnas toimub toidukauplustega on natukene jabur. See ei ole ratsionaalne, et neid on nii palju. Lildli puhul on uute poodide avamine mõistetav, sest nende tugevus on nende rahvusvahelises suuruses. Aga kohalikud tegijad saevad oksa, millel ise istuvad," leidis Pärnits.