Eesti presidendivalimised on selgelt 2021. aasta augustikuu olulisim teema, mis on tegelikult juba mitu viimast kuud meie uudistevoogusid täitnud. Avalik arutelu on hea ja lausa vajalik, et kriitiliselt mõelda, kes oleks Eestile järgmisena sobivaim president. Oluline on ka mõelda presidendi esinduslikule positsioonile Eesti parlamentaarses riigisüsteemis, et mitte panna rõhku osadele, mis presidendi ametis tegelikku rolli ei mängi.

Võimalikud kandidaadid kaovad fookusest sama kiiresti kui tulevad ning lõplikku nimekirja meil veel ei ole, kuid sellegipoolest võtame hetke mõelda selle üle, millist presidenti meie – Eesti rahvas – tahaksime.

Sellise mõttega lisasime oma juunikuu veebiküsitlusse küsimuse "Milliste omadussõnadega kirjeldaksite te Eestile sobivat järgmist presidenti?". Vastusevariantidena oli uuringus toodud 21 omadussõna nende antonüümidega, mille vahel loodud skaalade abil kirjeldas Eesti rahvas enda jaoks ideaalse presidendi isikuomadusi.

Konteksti loomiseks lisasime sama küsimuse ka kahe konkreetse isiku, Jüri Ratase ja Kersti Kaljulaidi, kirjeldamiseks. Valik sai just selline, sest meie aprillikuise küsitluse tulemustest ilmnesid just need kaks Eesti inimeste enim eelistatud isikutena Eesti järgmise presidendi positsioonile ja seeläbi mõtlesime, et oleks huvitav vaadata, kas nad vastavad Eesti rahva ootustele ka sellisel viisil.

Presidendi roll ei tohi ununeda

Jättes esmalt kõrvale konkreetsed persoonid ja vaadates küsitluse tulemusi üldiselt, siis saab kirjeldada järgmise presidendile seatavaid ootusi, et ta oleks tugev, siiras, seaduspärane ja rahustav.

Teisalt, kui vaadata erinevate gruppide eelistusi, siis on nendes ka erisusi. Muukeelne rahvastik ei hinda omasust nii, nagu eestikeelne elanikkond seda teeb. Lisaks ei ole muust rahvusest inimeste jaoks presidendi valjusus niivõrd oluline, mis tõenäoliselt viitab, et presidendilt ei oodata niivõrd palju oma hoiakute ja seisukohtade väljaütlemisi. Pigem eelistatakse veidi enam summutatud riigipead.

Nagu eelnevalt rõhutatud, on Eesti parlamentaarne ning mitte presidentaalne riik, seega on oluline vähem lähtuda erakondlikest eelistustest ning erakondade mõjutustest inimeste hoiakute kujundamisel ning suunata fookus pigem sellele, kas presidendikandidaat oleks Eestile eeskujulik ja sümpaatne esindaja, meeldiv, siiras ja selge.

Eesti inimesed ootavad siirust

Kõige tugevamalt ongi vastajad ühel meelel, et Eesti järgmine president võiks olla siiras ehk mitte salalik. Selle omaduse juures on Kaljulaid kahe tunnuse vahel veidi enam siira olekuga poolel, kuid Ratas kaldub pigem salalikkuse poole.

Siinkohal on muidugi oluline mõelda, kas saab üldse keegi öelda, et mõni poliitmaastiku tegelane on täielikult ning eranditult siiras? Inimesed on poliitikute siiruse suhtes valdavalt skeptilised, Eesti pole siinjuures erand.

Teine väga üksmeelselt kirjeldatud oluline omadus on meeldivus. Iseenesestmõistetav, et president võiks olla inimesena meeldiv, ta on siiski esinduslik isik, kes aitab luua meie riigi kuvandit laias maailmas. Selles osas on Kaljulaid ja Ratas positsioneerunud väga sarnaselt, olles skaalal meeldivast ebameeldivani vahepealsel positsioonil.

Muidugi kujundavad presidendikandidaadi meeldivuse eelkõige tema hoiakud ja väljaütlemised, isegi kui need presidendi ametis olulist rolli ei mängi. Nii palju, kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi ja kõigile meeldida on võimatu. Kuid siiski ei tohiks ootuspäraselt rahustav ja seaduspärane inimene ka rahva hulgas väga vastakaid tundeid tekitada.

Ratas on liiga pehme ja ähmane

Tegelikkuses on praegune president paljude jaoks ideaalile väga lähedal olev kandidaat, seda eriti tugevalt noorte inimeste hulgas. Näiteks on Kaljulaid ideaalsega samaväärselt paiknev skaaladel vali/summutatud ja tavaline/ebatavaline.

Kersti Kaljulaid jääb üldisest ideaalist kaugemale selle poolest, et on oodatust nõrgemaks, hägusamaks ja ebameeldivamaks hinnatud. Meie president on esinduslik ja ja jätab hea mulje, ning sellele on raske vastupidist väita. Seega, kuigi ta ei pruugi kõigile meeldida, et tekita ta furoori oma avalike esinemistega ning esindab meie riiki väärikalt.

Jüri Ratas paikneb ideaalist veidi enam kaugemale kui Kaljulaid ning seda eelkõige tema hägususe, segadust tekitava oleku, salalikkuse ja pealiskaudsusega. Lisaks on ta ideaalist nõrgem, kaootilisem ning samuti ebameeldivam. Üks omadus, mis on vastajate arvates Jüri Ratase puhul peaaegu ideaalilähedane, on lihtsus.

Kui vaatame vastajate gruppe lähemalt, siis on selgelt näha, et kõige ideaalsemaks peavad Ratast Keskerakonna valijad. Ka tegelikkuses on Ratas oma omadustelt sobiv esinduslikku rolli, sest on hinnatud valdavalt ratsionaalseks ning, nagu eelnevalt mainitud, ka lihtsaks.

Ratas ei ole just tuntust kogunud oma konkreetsete ja tugevate väljaütlemistega ja kuigi see on poliitikuna mõneti liiga ebamäärane, annab see siiski veidi kindlustunnet, et ta võimalusel riiki esindades rahvale häbi ei teeks.

Jätkame samas vaimus?

Augustis uurisime Eesti elanikelt juba pikema nimekirjaga nende eelistusi järgmise presidendi osas.

Kersti Kaljulaid on ka praegu, erinevate võimalike kandidaatide tulemise ja minemise tuultes, püsinud Eesti rahva hulgas enim eelistatud võimaliku presidendikandidaadina. Nagu näitas ka ideaalse presidendi ja Kaljulaidi kirjeldus, on praeguse presidendi toetajaskond suurim kuni 24-aastaste hulgas. Muukeelne osa rahvastikust sooviks ametis näha hoopis Jüri Ratast ning teise eelistusena Marina Kaljuranda.

Inimesed valdavalt ei tee eelistuse otsuseid läbi aktiivse arutelu selle üle, kas isik vastab nende ootustele ja ideaalidele. Siiski ei tähenda see, et alateadvust erinevad omadused ja kuvandid ei mõjuta. Kahe uuringu tulemusi vaadates on selge, et need inimesed kes hindavad näiteks Kaljulaidi sarnaselt oma ideaalile, sooviksid teda näha ka järgmisel ametiajal Eesti Vabariigi presidendina.