"Tõsi, ma andsin riigikogu esimehele Jüri Ratasele teada, et ma vastasin tema palvele jaatavalt," kinnitas Karis ERR-ile oma valmisolekut kandideerida Eesti järgmiseks presidendiks.

Karis ütles, et otsus sündis raskelt, kuid nüüd tuleb anda endast kõik, et edasi liikuda.

Hommikusel kohtumisel parlamendierakondade juhtidega küsis Karis, kas jätkuvalt on jõus soov valida president riigikogus. Ta ei osanud hinnata, kui suur on tema võimalus presidendivalimistel võita.

"See on väga ettearvamatu protsess, ei ole mõtet ennustada. Ma ei ole sellega tegelenud ega kavatsegi tegeleda," ütles Karis.

Karis on valmis asuma kohtuma kõigi poliitikute ja fraktsioonidega, kes seda soovivad.

"Jüri Ratas andis mõista, et hea oleks, kui homme (neljapäeval - toim) see kohtumine toimuks," sõnas Karis, kes peab tõenäoliseks kohtumist esmalt Keskerakonnaga.

Ratas: keskfraktsioon valib, kas toetada Karist või Soomeret

Keskerakonna esimees Jüri Ratas kinnitas ERR-ile, et Keskerakonna fraktsioon soovib Alar Karisega kohtuda.

"See ei tähenda seda, et siin on nelja erakonna toetus automaatselt. See ei tähenda ka seda, et Tarmo Soomere oleks nelja erakonna mõttes kuidagi maha kriipsutatud - ei ole," kommenteeris Ratas.

Ratas lisas, et neljapäevasel kohtumisel arutab nende fraktsioon, kas pühapäeval aset leidvale erakonna volikogule minna vastu ainult Karise nimega või jätkuvalt kaalutakse ka Tarmo Soomere kandidatuuri ülesseadmist.

"Kumba kandidaati keskfraktsioon toetab, seda tulebki otsustada pärast kohtumist," ütles Ratas.

Keskerakonna volikogu toimub pühapäeval ja siis tehakse ostsus, kumba kandidaati toetada.

Kaja Kallaselt ei õnnestunud "Aktuaalsel kaameral" kommentaari saada. Reformierakonna fraktsiooni esimees Mart Võrklaev ütles, et Reformierakonda huvitab näiteks see, kes võiksid kuuluda president Alar Karise meeskonda. Samuti ka seda, millisena näeb Karis presidendi esindusrolli.

"Milliseid ühiskonna probleeme ta täna näeb ja kuidas ta presidendina näeks ennast kas siis nende probleemise lahendaja või selgitaja või poolte lepitajana," kommenteeris Võrklaev.

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et fraktsioon on valmis Karisega esimesel võimalusel kohtuma.  

"Kui üks või teine erakond ta ikkagi üles seab, siis meie oleme valmis kindlasti temega kohtuma ja selles protsessis osalema, sest me oleme huvitatud, et president tegelikult ka ära valitaks," põhjendas Seeder.

Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Indrek Saar teatas, et soovib Kariselt kuulda täpsemat visiooni presidendi rollist.

"Täna Eesti Rahva Muuseumi juhina, enne seda riigikontrolörina, enne seda kahe erineva ülikooli rektorina on selge, et tal on olemas teatav juhtimiskogemus, aga tal ei ole olnud ju võimalust avada enda nägemust sellest, mis on presidendi roll," põhjendas Saar, kelle sõnul pooldaks tema juhitav erakond praeguse presidendi jätkamist.

Varasemalt käidi võimaliku presidendikandidaadina välja ka Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere nimi, kuid pärast kohtumist fraktsioonidega tunnistasid erakonnajuhid, et Soomere riigikogus vajalikku toetust ei kogu.

EKRE on oma presidendikandidaadina välja käinud Henn Põlluaasa, kuid erakonnal ei ole võimalik teda riigikogus üles seada, sest EKRE-l on parlamendis 19 saadikut, kuid ülesseadmiseks on vaja vähemalt 21 saadiku allkirja.

EKRE esimees Martin Helme ütles, et nende kandidaat on jätkuvalt Henn Põlluaas. Presidendivalimistest üldisemalt rääkides tõi Helme esile, et ühise kandidaadi leidmisel võivad erakonnad mängida ka topeltmängu.

"Tegemist ei ole mitte võimetusega kokku leppida, vaid soovimatusega kokku leppida, sest on erakondi, kes usuvad, et praegune punnseis viib neid lähemale mingile olukorrale, kus neil on eelisseisund," põhjendas Helme.

Riigikogu erakorraline istungjärk presidendi valimiseks toimub 30. augustil. Kandidaatide registreerimiseks esitamine algab 26. augustil. Kui riigikogu presidendi ära valida ei suuda - selleks on vaja vähemalt 68 saadiku poolthäält -, läheb valimine valimiskogusse.

Alar Karis (63)

- Sündinud 26. märtsil 1958 Tartus.
- Lõpetas 1976 Tartu 2. Keskkooli ja 1981. aastal Eesti Põllumajandusakadeemia veterinaarteaduskonna. Hiljem täiendas end mitme ülikooli juures Saksamaal, Suurbritannias ja Hollandis.
- Alates 1999. aastast on ta Tartu Ülikooli professor.
- Aastatel 2003-2007 oli Karis Eesti Maaülikooli rektor.
- 2007-2012 oli Karis Tartu Ülikooli rektor.
- 26. märtsil 2013 nimetas riigikogu Karise riigikontrolöriks.
- 2017. aasta oktoobris valiti Karis Eesti Rahva Muuseumi direktoriks.
- Alates 2010. aastast on Karis Eesti Üliõpilaste Seltsi koopteeritud vilistlane.
- Tema abikaasa Sirje Karis, kes oli varem Eesti Ajaloomuuseumi direktor ning alates 2018. aastast Tartu Linnamuuseumi direktor. Neil on kaks täiskasvanud poega ja täiskasvanud tütar.