Riigikogu tuleb presidendi valimiseks erakorraliselt kokku esmaspäeval, 30. augustil kell 13.

Kandidaatide esitamine algab 26. augustil kell 9 ja lõpeb 28. augustil kell 18. Kandidaadi saavad üles seada vähemalt 21 riigikogu liiget. Parlamendi praeguses koosseisus suudaksid seda teha vaid Reformierakond (34 liiget) ja Keskerakond (25 liiget) või Isamaa ja sotsid kahe peale (12+11 liiget). EKRE-l on ainsa erakonnana presidendikandidaat küll teada, temaks on Henn Põlluaas, kuid 19 riigikogu liikmega ei saa rahvuskonservatiivid teda parlamendis üles seada.

Selleks, et saada valituks Vabariigi Presidendiks, peab kandidaadi poolt andma hääle vähemalt 2/3 parlamendist ehk 68 inimest.

Aga kui esimeseks hääletusvooruks ei seata üles ühtegi kandidaati? Siis loetakse see valimisvoor nurjunuks, ütleb riigi valimisteenistuse kommunikatsioonijuht Kristi Sobak.

Ent kui Reformi- ja Keskerakond koos Isamaa ja sotsidega jõuavad enam-vähem ühise kandidaadini, kes saab esimeses voorus 65 häält? Ka siis lõpeb see voor nurjumisega.

Mõlemal juhul tuleb riigikogu uuesti kokku 31. augustil, et teha presidendi valimise teine hääletusvoor.

Seaduse järgi tuleb teiseks vooruks esitada kandidaadid samal päeval kella 8 ja 10 vahel, salajane hääletamine riigikogus kell 12 ning taas on võiduks vaja vähemalt 68 häält.

Kui siis ei ole ainsatki kandidaati, loetakse teine voor nurjunuks ja valimised lähevad kohe edasi valimiskokku.

Kui kandidaat esitatakse ja ta saab ikka alla 68 hääle, toimub samal päeval kell 16 kolmas hääletusvoor, kus riigikogul on endiselt võimalus hääletada selle kandidaadi sobivuse üle järgmiseks riigipeaks. Kui ta ka kolmandas voorus ei saa nõutavat häälteenamust, läheb ta valimiskogu kaaluda.

Valimiskogu tuleb kokku laupäeval, 25. septembril, vajaliku otsuse teeb riigikogu esimees Jüri Ratas.

Valimiskogusse kuuluvad riigikogu 101 liiget ja 107 esindajat valdade ja linnade volikogudest. Selleks peavad kõik volikogud – kui nad saavad valimiskomisjoni vastava teatise – kasvõi erakorraliselt kogunema ja 18. septembriks korraldama salajase hääletuse oma esindaja valimiseks.

Kokku on valimiskogus 208 liiget. Võrdluseks – viis aastat tagasi kuulus valimiskogusse 335 inimest, aga siis oli ka omavalitsusi 213. Nüüd on neid 79.

Ka valimiskogus saavad presidendikandidaadi esitada vähemalt 21 valimiskogu liiget. Kandidaatide registreerimiseks esitamine algab 21. septembri hommikul ja lõpeb 23. septembri õhtul.

25. septembri keskpäeval algab Estonia kontserdisaalis valimiskogu esimene hääletusvoor. Hääletamissedelil on riigikogu kolmandas hääletusvoorus osalenud kandidaatide ja valimiskogu esimeseks hääletusvooruks registreeritud kandidaatide nimed.

Ilmselt saab EKRE parlamendifraktsioon valimiskogust juurde kaks toetajat ja esitab presidendi kandidaadiks Henn Põlluaasa. Ilmselt võime näha kas Reformi- ja Keskerakonna eraldi või koos tegutsemist oma kandidaadi esitamisel. Ilmselt saaks vajaliku toetuse ka praegune riigipea Kersti Kaljulaid, kes on öelnud, et soovib võimalusel selles ametis jätkata.

Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete enamus.

Kui ükski kandidaat ei saa seda häälteenamust, korraldatakse samal päeval kell 16 teine hääletusvoor, hääletamissedelil on siis kahe esimeses voorus enim hääli saanud kandidaadi nimed. Võib oletada, et nendeks oleksid nö istuv president ja mitme erakonna ühiselt toetatud kandidaat. Taaskord, valituks saab see, kelle poolt hääletab hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete enamus.

Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, läheb riigipea valimine tagasi riigikogusse. Ja kogu protseduur algab otsast peale.

Järgmine Vabariigi President peaks ametisse astuma 11. oktoobril.