Uue presidendi kandidaadi otsimist juhtivad Reformi- ja Keskerakonna tipud Kaja Kallas ja Jüri Ratas on viimasel ajal rääkinud valdavalt sellest, kas kellelgi on hääled koos ja kes oleks "tehtav". Oleks hea ja õige, kui presidenti ei "tehta", vaid ta valitakse nii, et kuuleb erinevaid ideid ja visioone, kuid praegu on tahaplaanile jäänud küsimus, milline peaks järgmine riigipea olema.

Vastuoludest tulvil maailmas on oluline teada, mida arvab tsivilisatsioonide murdejoonel asuva Eesti president nii riigisiseselt polariseerivatest küsimustest kui ka sellest, milline peaks olema Eesti hoiak ÜRO Julgeolekunõukogu ajutise liikmena Afganistani-teemalisel erakorralisel arutelul ja kuidas peaks Eesti aitama meie rahastatud haridusprojekte kohapeal toetanud afgaane, kelle turvalisust Talibani võimuletulek ohustab.

Nõnda kuulubki nädala üks kuldlauseid endisele ministrile Kaimar Karule, kes pakkus ise end presidendi kandidaadiks, kuid ütles seejuures teraselt, et "otsime presidenti Eestile, mitte riigikogule".

Tõepoolest, praegu on uue riigipea otsijad käitunud 101 piires rehkendavate noorte matemaatikutena. Samas on tõsi, et ilma 68 hääleta parlamendis presidenti ei vali ja vähemalt kolme erakonna toetuse leidmine on keeruline.

Ehk nagu ütles tabavalt Eesti 200 juht Kristina Kallas Paide arvamusfestivalil, et ühelt poolt segab suur erakondlik või teatud poliitikute egoism ja teisalt segadus juhtimises, et kuidas presidendi kandidaadi sõelumise protsess välja näeb.

Kaimar Karu võimalused pole teab mis suured, praegu pigem kesised. Nagu ka Estonia klaverivabriku juhil Indrek Laulul, kes saatis riigikogu liikmetele kirja, milles arutles presidendi institutsiooni, välismajanduse, ekspordi ja välissuhtluse üle.

Kas see tähendab, et favoriit on uuesti teaduste akadeemia president Tarmo Soomere, Keskerakonna esimehe esitatud kandidaat, kes ütles ajalehele Stolitsa/Pealinn, et "riigipea peab oma isikliku arvamuse sügavale matma"? Tema riigipeaks valimisele saatsid ühise toetuskirja mitmed kultuuritegelased, teadlased ja merendusega seotud inimesed.

Soomere ei pruugi saada vajalikku toetust riigikogus. Küll oleks Reformi- ja Keskerakonnal jõudu ta kahekesi ära valida valimiskogus ning teema lõpetada. Aga kummagi erakonna parlamendifraktsioonis on neid, kes arvavad, et presidendi kandidaati peaks edasi otsima. Teisalt oleks ainult koalitsiooni toetusega president nõrga kandepinnaga, vähemalt ametiaja alguses.

Kas see tähendab kandidaadi otsimisega algusesse minekut? Ja katset ümber veenda näiteks endine kaitse- ja välisminister, suursaadik Jüri Luik, kes seni on poliitikutele "ei" öelnud? Või naasmist mitmekordse rektori, riigikontrolöri ja nüüdse Eesti Rahva Muuseumi juhi Alar Karise juurde? Või siiski poliitikute leppimist, et valime Soomere riigipeaks ja asi tehtud? Või hoopis praeguse presidendi Kersti Kaljulaidi teist tulemist? Või mõne üllatuskandidaadi esile astumist?

Ja kas selles segaduses üldse jääb otsustajatel aega ka küsida: mida me valime?