Ratas: eriolukorra välja kuulutamine oli kui sisenemine teadmatusse

Foto: ERR

Endine peaminister Jüri Ratas ütles ETV saatesarjas "Jah, härra peaminister", et peaministrina oli tema jaoks üks raskemaid hetki eriolukorra väljakuulutamine koroonapandeemia esimese laine ajal.

"Ma arvan, et selle nelja aasta ja kahe kuu jooksul oli võib-olla kõige keerulisem hetk minu jaoks 12. märts 2020, kui valitsus otsustas, et me läheme esimesse eriolukorda Eestis, mis oli tol hetkel tee teadmatusse," ütles Ratas.

Küsimusele, mida õppis Ratas EKRE-ga koos valitsuses olemisest, vastas Ratas, et iga valitsuse juhtimine tähendab valitsuse koos hoidmist. "See tähendab teiste osapooltega arvestamist, see tähendab seda, et sa pead neid hoidma kogu aeg ka otsustusprotsessis sees, et tuleksid otsused. See teine valitsus oli ju väga tugevalt koroonaviiruse vastu võitlemise aeg," sõnas Ratas.

Ratase sõnul õppis valitsuses olemisest ka EKRE. "Kogu aeg räägiti, et Eesti on üks suur süvariik jne. Tegelikult Eesti ametkond on professionaalne. Ma mäletan, kuidas alguses sooviti politseijuhti maha võtta, mis muidugi ei läinud läbi, ma panin käe ette sinna. Aga pärast, kui tuli selle sama inimese pikendamise protsess, siis seesama erakond ja seesama minister pikendas tegelikult tema ametiaega. Nii, et see kindlasti näitab, et eks me õpime kõik ja kanname vastutust kõik," rääkis Ratas.

Ratas rääkis, et EKRE skandaalsed avaldused "sõid" kahte partnerit - Keskerakonda ja Isamaad.

Ratas märkis, et vaatamata EKRE avaldustele tegi Keskerakonna, Isamaa ja EKRE valitsus suuri muutusi ka kliimaneutraalsuse saavutamisel.

Lõpetuseks küsis saatejuht Marko Reikop, kas Jüri Ratasest saab tulevane Eesti president. "2021 kindlasti mitte," vastas Ratas.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: