Polkovnik Janin: ehitage, remontige, elage, armastage, armuge, sünnitage

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Ajalehti 1991. aasta augustist Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

19. august 1991, kui Nõukogude Liidus algas riigipöördekatse, oli esmaspäev. Riigipöörajate saamatust – mille üle tuleb heameelt tunda – näitas seegi, et järgmise päeva Eesti ajalehed ilmusid ning ajakirjanikud said vabalt sündmusi ja arvamusi vahendada. Vanu ajalehti lappas Toomas Sildam.

Rahva Hääl: "Tagurlased näitasid oma tõelist palet: Gorbatšov on kukutatud".

Päevaleht: "Riigipöördekatse".

Postimees: "Sõjaväeline riigipööre NLis".

Tuleb meeles pidada, et see oli interneti- ja sotsiaalmeediaeelne Eesti, kus kriitilistel päevadel oli kiireks info saamise kanaliks Eesti Raadio, siis teleuudised ja ajalehed, mis paljuski vahendasid eilseid uudiseid, kuid päevalehtede trükiarvud olid igapäevaselt üle saja tuhande eksemplari.

Eestis asus siis mitukümmend tuhat Nõukogude sõjaväelast, kelle võimalik sekkumine augustiputši oli teadmata.

Rahva Hääl avaldas esiküljel ülemnõukogu esimehe Arnold Rüütli eelmise päeva esinemise parlamendis. Rüütel teatas, et 19. augusti hommikul kella 11 paiku helistas talle Balti sõjaväeringkonna ülem kindralpolkovnik Kuzmin, kes teatas erakorralise seisukorra sisseseadmisest ning sellest, et avalikud koosolekud on keelatud ja elanikkonnalt tuleb relvad ära korjata.

Rahva Hääle esikülg. Autor/allikas: ERR

"Meie protest peab olema kuuldav ja tugev, kuid samas ei tohi me ette võtta midagi sellist, mis seaks ohtu meie rahva ellujäämise ning vabadusürituse," ütles Rüütel.

Ta kinnitas, et "me oleme otsustavalt solidaarsed Venemaa juhtkonnaga, kes neil tundidel on endale võtnud võitluse pearaskuse diktatuuri peatamise eest käivas võitluses".

"Iga rahva suurus selgub katsumuste tunnil. Eesti rahvas peab praegu suutma olla suur. Kindlust teile kõigile!" lõpetas Rüütel putši esimese päeva esinemise parlamendis.

Eesti valitsuse avaldus nimetas Moskvas alanud putši ebaseaduslikuks ja kutsus "rahvast üles olema valmis poliitiliseks üldstreigiks".

"Seoses sündmustega NSV Liidus on ohtu sattunud ka Balti riikide iseseisvuse taastamine," tõdes Eesti valitsus, kutsudes välisriike aktiivselt avaldama eitavad suhtumist sõjaväelisse riigipöördesse.

Eesti Komitee juhatuse avaldus ütles, et "praegu on tarvis olla iga hetk valmis: kõikehõlmavaks kodanikuallumatuseks, üldstreigiks, poliitilise tegevuse jätkamiseks illegaalsetes tingimustes". Maailma avalikkuselt ja ÜRO-lt nõuti: "lõpetada igasugune majandusbi N. Liidu võimudele, kutsuda Balti riikidesse ÜRO korrakaitseväed".

Avalduse tegid ka meie kuningriiklased: "Tahtmata sekkuda Nõukogude Liidu siseasjadesse, peab Eesti Rojalistlik Partei siiski vajalikuks avaldada muret 8 poliitiku poolt teostatud paleepöörde pärast  meie naaberriigis."

Postimees. Autor/allikas: ERR

Muidugi oli suur küsimus, mis on juhtunud Nõukogude Liidu presidendi Mihhail Gorbatšoviga, kelle riigipöörajad väitsid olevat haigestunud, mistõttu ta ei saavat oma ülesandeid täita. Peaminister Edgar Savisaar rääkis Postimehes, kuidas kõrgest ja usaldusväärsest allikast on teatavaks saanud, et Gorbatšov kutsuti Moskvasse, kus temalt nõuti võimust loobumist ja kui president keeldus, arreteeriti ta koos perekonna ja lähimate nõunikega.

Savisaare jutustuse all vahendas ETA välisagentuuride infot, mis omakorda toetusid Venemaa valitsuse teabele, et Gorbatšovi hoitakse kinni Krimmis, tema suvila lähedale Forosis ei lasta ühtegi laeva ega lennukit.

Nii oligi: riigipöörajad isoleerisid Gorbatšovi Krimmis, kus ta valmistas ette 20. augustiks kavandatud liidulepingu sõlmimist, millest iseseisvuse taastamise suunas liikuvad Balti riigid lubasid kõrvale jääda.

Postimees. Autor/allikas: ERR

Postimehes kinnitas Tartu garnisoni ülem lennuväepolkovnik Valeri Janin putši esimese päeva õhtul, et kohapealsete sõjaväelaste poolt ei ole tartlastel midagi karta. "Mida nad seal üleval ka ei teeks, Tartu garnisoni poolt ei ole midagi oodata. Ja ärge ise õhutage vastuolusid," ütles polkovnik Janin. "Ehitage, remontige, elage, armastage, armuge, sünnitage. Mitte midagi ei juhtu, sõltumata sellest, mida otsustavad üleval meie või teie omad."

Postimehe toimetus aga ei olnud selles kõiges nii kindel, et võibki vaid remontida ja armuda ja midagi ei juhtu. 20. augusti ajalehes ilmus ka lugu "Kodanikuallumatusest", kus jagati näpunäiteid, mida teha, kui Nõukogude Liidu  riigipöörajad peaksid võidu võtma. Kruvige maha tänavate nimesildid ja majade numbrid, oli näiteks üks soovitus.

Päevaleht Autor/allikas: ERR

Päevaleht andis tagaküljel, spordiuudiste veerus, teada, et Rain Pilve tuli Nõukogude Liidu meistriks: "N. Liidu meistrivõistlustel autode ringrajasõidus võitis Rain Pilve vormel "Vostokil" Kiievis peetud 3. etapi. Pilve tuli ka kokkuvõttes N. Liidu meistriks moskvalase Edgar Lindgreni ees."

Kui 20. augusti hommikused ajalehed lugejateni jõudsid, oli Eesti iseseisvuse taastamiseni jäänud üks pikk tööpäev.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: