Kõik suuremad lehed – Päevaleht, Rahva hääl ja Postimees – andsid teada, et eelmisel päeval arutas ülemnõukogu presiidium ühe põhiküsimusena Eesti Rojalistliku Partei (ERP) registreerimist.

Tollane ülemnõukogu oli seadusandja ehk parlamendi rollis, selle presiidiumisse kuulusid ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel, ülemnõukogu juhataja Ülo Nugis, asejuhatajad Marju Lauristin ja Viktor Andrejev ning seitse ülemnõukogu liiget.

Ülemnõukogu presiidium jättis rojalistide partei registreerimata. Ajakirjanduse järgi toetas kuningriiklaste registreerimist Vladimir Lebedev, toona mõjukas Nõukogude Liidu kooshoidmise toetaja.

Marju Lauristin nimetas rojalistliku partei tegevust "poliitiliseks paroodiaks". Partei maamarssal Kalle Kulbok aga ütles Päevalehele, et ülemnõukogu presiidiumi otsus näitab, kuidas "vabariiklik arenguvorm on ennast ammendanud". ERP eesmärgiks oli Eesti Kuningriigi loomine ja Eesti kuningaks tahtsid nad kutsuda Rootsi printsi Carl Philipi.

Rahva Hääl avaldas esiküljel Eesti Teadeteagentuuri ETA uudisnupu "Lennart Meri visiidil Soomes". Välisministeeriumi pressiesindaja Tiit Pruuli teatas Helsingist, et eelmisel päeval kohtus välisminister Lennart Meri Soome kolleegi Paavo Väyrysega.

"Minister Meri toonitas, et Eesti ei kavatse liidulepingut alla kirjutada ja tutvustas 9+1 lepinguga tekkivat uut olukorda. Rääkides Eesti suhetest N. Liiduga, toonitas Lennart Meri vajadust muuta poliitilised probleemid majanduslikeks. Eesti reaalne majanduslik iseseisvumine aitaks kaasa poliitiliste küsimuste lahendamisele juba uuel tasandil," vahendas ETA Pruuli juttu.

Neli päeva hiljem, 20. augustil 1991 kavandas impeeriumi kooshoidmisega hätta sattunud Nõukogude Liidu president Mihhail Gorbatšov liidulepingu sõlmimist, mille oleks allkirjastanud üheksa liiduvabariiki pluss keskvõim ehk Gorbatšov. Liidulepingu allakirjutamisest loobusid Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldova, kes kõik olid võtnud suuna iseseisvusele.

3. märtsil 1991 korraldas Eesti ülemnõukogu referendumi, kus siin alaliselt elavatel inimestel oli võimalik vastata küsimusele "Kas teie tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?" 737 964 inimest ehk 77,83 protsenti referendumil osalejatest vastas "jah", vastu oli 203 199 inimest ehk 21,43 protsenti osalenutest.

30 aastat tagasi kirjutasid kõik lehed ka eelmisel päeval Moskvas toimunud Eesti ja Nõukogude Liidu läbirääkimiste järjekordsest voorust. "Moskvas ei pakutud eile Eestile iseseisvust," pealkirjastas Helve Laasik Päevalehe loo, mis toetus Eesti Panga presidendi Rein Otsasoni telefoniintervjuule.

"Kui Moskva ei tunnista [1939-1940] okupatsiooni fakti, siis hakkab ta paraku nõudma, et Eesti astuks N. Liidust välja vastavalt NL poolt kehtestatud seadustele," ütles Otsason, kes pidas mitte-kuhugi-jõudvaid läbirääkimisi rohkem kasulikuks Nõukogude Liidule kui Eestile: "… neil on võimalik maailma avalikkust desinformeerida, jättes ekslikult mulje nagu toimuksid läbirääkimised Eesti eraldumise üle N. Liidust, tegelikult aga seni ei ole NL soostunud ühegi küsimuse arutamisel neid asju niimoodi vaatama".

Ajalehed andsid 30 aastat tagasi ka teada, et Eesti tipp-poliitikute ihukaitseteenistus pidas Tallinna ühes hotellis kinni 37-aastase Moskva elaniku Aleksei S-i, kes enda sõnul "viibib vabariigis ettevalmistamaks atentaati valitsuse esimehele Edgar Savisaarele". Aleksei S. pöördus enne ise piirikaitseameti korrapidaja poole, et too hoiataks Eesti juhtkonda võimalikuks kallaletungist.

Eesti siseministri asetäitja Arved Jaaska ütles seepeale BNS-ile, et "kinnipeetu on psüühiliselt haige inimene" ning atentaadikatset võib võtta just niisama tõsiselt, kui võib tõsiselt võtta vaimuhaiget inimest.

Rahva Hääles kirjutas aga teatri "Ugala" kunstiline juht Jaak Allik, kuidas "Ugala" tuleb külalisetendustega tervitama tallinlasi. Loo juures oli foto kultustükist "Armastus kolme apelsini vastu", laval noored Elmo Nüganen ja Piret Kalda.

Telekava järgi otsustades alustas Eesti Televisioon 16. augustil 1991 saatepäeva kell 17, esimesena sai vaadata multifilmi "Ivanko ja ronkade kuningas" ning ekraan kustus pärast südaööd, kui lõppes teleteatri etendus "Mamouret". Lehed avaldasid ka Moskva Kesktelevisiooni, Leningradi Televisiooni ja Soome kolme telekanali saatekavasid, mistõttu on teada, et keskööl oli võimalus Soome III kanalilt vaadata erootilist seriaali "Candida Royalle" või Moskvast NBA profiliiga korvpalli.

Ajalehtede kuulutustest sai näiteks teada evangeelsest seminarist "Piibel avaneb", firma "Taso" 4-päevastest turismireisidest Helsingisse hinnaga 165-280 Soome marka pluss 350 rubla ja sellest, et keskharidusega noored saavad kaheksa kuuga õppida laohoidjaks.

Ja mis muidugi oluline, Postimehes joonistas Urmas Nemvalts juba karikatuure. Nalja sai ka.

Järgnevatel päevadel jagab Toomas Sildam noppeid, millest kirjutasid Eesti ajalehed 30 aastat tagasi.