Ukraina võimud konfiskeerisid "Kalevi" kommivabriku suure suhkrupartii

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Poodides nappis šokolaadi. Autor/allikas: ERR

30 aastat tagasi ilmusid üleriigilised ajalehed ka pühapäeviti. 18. augustil 1991 oli üks neist tavalistest pühapäevadest. Vanu ajalehti lappas Toomas Sildam.

Päevaleht trükkis ümber infoagentuuri BNS uudisloo, kuidas Nõukogude Liit ei luba Eestil, Lätil ja Leedul osaleda oma lippude all 10. septembril Moskvas algaval Euroopa Julgeoleku-  ja Koostöönõupidamise inimõiguste konverentsil. Nõukogude välisminister Aleksandr Bessmertnõhh kutsus Balti riikide esindajad enda delegatsiooni koosseisu, kuid sellest ettepanekust keelduti.

Eesti välisministeeriumi poliitilise osakonna ülem Jüri Luik, nagu teda tituleeriti, rääkis, kuidas baltlased otsivad võimalust osaleda konverentsil mõne lääneriigi delegatsiooni külalistena, mida on juriidiliselt väga raske takistada, kuigi on võimalus, et külalised ei pääse olulistesse kohtadesse

Nõukogude Liidu välisministeerium oli Balti riikide kohtlemisel jäik ega leidnud, et 20. augustil sõlmitav liiduleping  muudaks automaatselt endise liidu olematuks ja Balti riigid iseseisvaks. "Balti vabariigid kuuluvad vana Liidu koosseisu, nad ei vormista sellest välja astumist konstitutsioonilisel teel, on vara iseseisvusest rääkida," ütles Nõukogude välisministeeriumi esindaja.

18. augusti Päevaleht. Autor/allikas: ERR

20. augustiks oli kavandatud üheksa liiduvabariigi ja Kremli kui keskvõimu vahel 9+1 liidulepingu allakirjutamine. Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Moldova ja Gruusia keeldusid sellest.

Rahva Hääle esiküljel ilmus teadeteagentuuri ETA mehe Artur Barsegjani kirjutis sellest, kuidas 23. augustil saab kondiitritööstus "Kalev" 185-aastaseks, kuid paraku šokolaadi müügil peaaegu polegi ja kui vahel harva ongi, siis meeletu hinnaga.

Toodangu väljalase hakkas kahanema 1988. aastal, põhjuseks toormenappus, hinnatõus, tarnete lünklikkus, rääkis "Kalevi" peadirektor Jevgeni Matsalu. 85 protsenti toormest veeti sisse, kusjuures pool sellest oli importtoore, mille hankimiseks ostis "Kalev" oksjonitel valuutat. Dollari eest maksti 40-60 rubla, tonn kakaoube aga maksis maailmaturul 1250 dollarit.

Teine terav probleem oli suhkur, millega "Kalevit" pidi varustama Eesti kaubandusministeerium, kes seda aga ei suutnud. Ka keelustas Ukraina defitsiitsete toidukaupade väljaveo ja konfiskeeris Tallinnasse saabuma pidanud suure suhkrupartii.

Ometi vaatas peadirektor Matsalu tulevikku optimistlikult – suurema sõltumatuse saavutamiseks kavatseti Kadrinasse ehitada kakaotöötlemisvabrik ning koostööprotokollid kirjutati alla kuulsate kondiitrifirmadega "Fazer ja "Marabou".

18. augustil algasid Pärnumaal Pärlselja puhkekeskuses piirikaitseameti ja Kodukaitse esimesed suvespordimängud, mis pidid kestma 2. augustini.

Kodukaitse loodi pärast 15. maid 1990, kui Nõukogude Liidu ühtsuse toetajad korraldasid meeleavalduse toona nii valitsuse kui ka parlamendi koduks olnud Toompea lossi ees, tõmbasid hoonelt maha sinimustvalge trikoloori, asendasid selle Eesti NSV punalipuga, tungisid sisehoovi ja olid lähedal lossi sisenemisele. Sama aasta sügisel asusid kodukaitsjad kontrollima majanduspiiri, aprillis 1991 otsustas Edgar Savisaare valitsus moodustada riikliku piirikaitseameti, mida võib pidada elukutselise piirivalve taasloomiseks.

30 aastat tagasi sõitis Pärlseljale ligi 500 meest majanduspiiri 22 kontrollpunktist, kuhu suvespordimängude ajaks asusid valvesse vabatahtlikud.

Piirikaitseameti peadirektor Andrus Öövel rääkis Päevalehe ajakirjanikule Andres Mägile, et 21. augusti võivad laagrisse tulla kõigi piirikaitsjate vanemad, sõbrad-tuttavad või pruudid. "Tol päeval öörahu ei kuulutata ning hr. Ööveli sõnul loodetavasti öösel ka midagi ei juhtu," vahendas ajakirjanik.

Reporter Toomas Sildam kirjutas uutest politseikordnikest. Autor/allikas: ERR

Ka andis Päevaleht teada, et eelmisel päeval lõpetas aasta varem loodud Paikuse politseikooli 68 kordnikku. Lõpuaktusel olid politseiameti peadirektor Jüri Nurme, Kaitsepolitsei direktor Jüri Pihl ja paljud prefektid. Politseikooli direktor Jüri Merits ütles, et kuue kuuga püüti kursantidele õpetada: politseis on raske olla. Tema sõnul võib järjest suurenev kuritegevus ja inimeste kasvav rahulolematus politsei suhtes noortel politseinikel kergesti musta masendust tekitada.

Ajakirjanik aga tundis heameelt, et emad, naised ja tüdrukud mõistsid oma poegi, mehi ja poisse politseikooli minnes ja seal õppimise ajal ning lootis, et "jätkuks vaid seda mõistmist ja tuge ka siis, kui kordnik tuleb töölt alles hommiku eel, on väsinud, pahur ja sõnakehv".

Siis ei teadnud veel keegi, et järgmisel hommikul algavad verivärskete kordnike ja nende lähedaste kolm ärevat päeva, sest Nõukogude Liidu juhtkonna vanameelsed liikmed alustasid augustiputšina tuntud riigipöördekatset. See aga lammutas nende impeeriumi, mille varemetel taastas Eesti 20. augustil 1991 riikliku iseseisvuse.

Järgnevatel päevadel jagab Toomas Sildam noppeid, millest kirjutasid Eesti ajalehed 30 aastat tagasi.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: