Reitinguagentuur Standard and Poor`s kinnitas Eesti riigireitingu senisel tasemel AA-, tõstes aga reitingu väljavaate stabiilse pealt positiivseks. Reitingu väljavaate kergitamine tähendab, et Eesti majandusel on läinud kriisis oodatust paremini.

"Läinud on isegi paremini, kui oodati, ja paremini kui enamikel teistel Euroopa riikidel. Kui vaatame ettepoole, mida peakski see hinnangu muutus tähendama, siis ka Eesti majanduse kohta  tehtavad prognoosid on pigem optimistlikud ja agentuuri hinnangut tuleb vaadata eelkõige riigirahanduse kontekstis," ütles Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai.

EBS-i rektor, majandusprofessor Meelis Kitsing meenutas, et eelmises suures kriisis aastatel 2008-2009 viis Standard and Poor`s Eesti krediidireitingu A pealt alla BBB peale.

Riik on kriisis laenu võtnud oodatust vähem ning reitinguväljavaate tõstmine teeb laenuvõtmise soodsamaks.

"Kui hakatakse olukorras, kus riik soovib laenu võtta, sellele laenule hinnalipikut külge panema, siis reiting Eesti riigi maksejõulisuse kohta kindlasti on üks argument, mis seda intressi laenule kujundab," selgitas Kattai.

Rahandusministeeriumi asekantsler Märten Rossi sõnul peaks kõrge reiting andma kindlust neile investoritele, kes reitinguagentuuridele tuginevad, ka investeeringuid Eesti firmadesse julgemini teha.

"Mingisugune, ma ei ütle, et väga märkimisväärne, toetav mõju tal on võlahinnale ja investeeringute julgusele," ütles Ross.

Kitsingu sõnul on reiting signaal riigi usaldusväärsuse kohta. "On hea, et seda ei ole langetatud ja pigem on väljavaadet tõstetud positiivseks. See tähendab, et kui investorid teevad otsuseid, siis ühe olulise tegurina nad saavad sellega arvestada," lausus ta.

Standard and Poors ennustab Eesti selleaastaseks majanduskasvuks 5,5 ja järgmiseks aastaks 4,8 protsenti. Eesti Panga hinnangul võib kasv tulla kiiremgi.

"Usutavasti selle aasta kasv tuleb isegi suurem, sest esimene kvartal oli juba väga kiire kasvuga. Teise kvartali kasv, tundub, et on kuskile kümne protsendi lähedale või isegi enam. Kui vaatame aasta esimest poolt, mis oli koroonast räsitud ja kui  aasta teises pooles tabamust majandus ei saa, siis aasta tervikuna võib majanduskasv olla juba 10 protsendi alla," lausus Kattai.