Valitsus kiitis heaks koroonapiirangute korralduse

Valitsus kiitis heaks korralduse, mille kohaselt jõustub alates neljapäevast, 26. augustist, maskikandmise kohustus nendes avalikes siseruumides, kus ei kontrollita COVID-tõendit. Avalikes ruumides, kus COVID-tõendit nõutakse, peavad seda hakkama esitama kõik kliendid või osavõtjad.
Heakskiidetud korraldus on ühtlasi koroonapiirangute uus terviktekst. Korraldust ja selle seletuskirja täispikkuses saab lugeda SIIT ja SIIT.
COVID-i nakkusohu suhtes kontrollimata avalikes siseruumides tuleb hakata kandma maske
26. augustist tuleb COVID-i nakkusohu suhtes kontrollimata avalikes siseruumides hakata kandma maske. Maske tuleb hakata kandma kõigis nendes avalikuks kasutamiseks mõeldud ruumides, kuhu on võimalik siseneda igal soovijal ja kus liigub palju inimesi, kes üksteisega iga päev kokku ei puutu. Need on ruumid, millesse sisenemisel ei nõuta koroonatõendit.
Eelkõige puudutab see kaubandus- ja teenindusasutusi, aga ka riigi ja kohalike omavalitsuste asutusi. Näiteks tuleb maske hakata kandma poes, apteegis, telekommunikatsiooni ettevõtte või panga teenindussaalis, postkontoris, raamatukogus, aga ka politsei- ja piirivalveameti, sotsiaalkindlustusameti või haigekassa teenindussaalis ning mujal.
Endiselt ei laiene maskikandmise kohustus alla 12-aastastele lastele või inimestele, kelle jaoks on kaitsemaski kandmine tervislikel põhjustel või muudel olulistel põhjustel ebamõistlik.
Maskikandmise nõue säilib ühissõidukis, kaasa arvatud rong ja praam. Samuti säilib maskikandmise nõue jumalateenistusel ja muudel avalikel usutalitustel, kus siseruumides osalejate arv ei ole suurem kui 50 inimest (välitingimustes 100) või on ruumi täitumus kuni 50 protsenti. Kui osalejate arv ületab neid piire, tuleb kontrollida inimeste nakkusohutust.
COVID-i suhtes kontrollitud avalikus ruumis peavad tõendi esitama kõik kliendid või osavõtjad
COVID-tõendit vaktsineerituse, läbipõdemise või varem tehtud negatiivse testi tulemuse kohta tuleb 26. augustist hakata esitama alates 18. eluaastast enamikus korraldatud tegevuses.
See tähendab, et koroonatõend tuleb esitada sportimisel, treenimisel, noorsootöös, huvitegevuses ja -hariduses, täienduskoolituses ja -õppes; spordivõistlusel ning spordi- ja liikumisüritusel; saunas, spaas, veekeskuses ja ujulas; avalikel koosolekutel ja üritustel, seal hulgas teatris, kinos, kontserdil (k.a. kirikukontserdil), konverentsil; muuseumis ja näitusasutuses; meelelahutusteenusel; toitlustusettevõttes kohapeal söömisel-joomisel. Kõikidelt osavõtjatelt tuleb nakkusohutust kontrollida ka siis, kui tegevus või üritus toimub teenuse osutamise kohas, näiteks toitlustuskoha rentimisel või teatrietenduse tellimisel teatris. Samas pole COVID-tõendit vaja esitada, kui siseneda toitlustusettevõttesse ettetellitud toidu kaasaostmiseks, kuid siis tuleb kanda maski.
COVID-tõendit ei tule kontrollida piiramata territooriumiga väliüritustel.
Siseruumides toimuvate tegevuste korral on oluline lisaks tõendi kontrollimisele või testimisele tagada hajutatus ja desinfitseerimisnõuete täitmine.
Korraldajatel on kohustus kontrollida COVID-tõendite kehtivust. Põhjendatud kahtluse korral tuleb inimeselt küsida isikut tõendavat dokumenti.
Koroonaviiruse testi saab teha ka apteekides
Korraldusega lubatakse koroonaviiruse testi tegemist ka apteekides, mis võimaldab kiirtestide tegemist rohkemates kohtades, et see oleks inimestele lihtsamini kättesaadav.
Apteekides töötatakse terviseameti juhisena välja täpsem korraldus, mis aitaks enesetestimist sujuvamaks muuta.
Apteekides tehtud kiirtesti tulemus kehtib kuni 48 tundi ja seda saab kasutada ainult riigisisese koroonatõendina.
Valitsus lähtus piirangute puhul delta tüve nakatumisvõimest
Valitsus lähtus korraldusega kehtestatud piirangute puhul terviseameti hinnangust, milles terviseamet võttis arvesse koroonaviirusega nakatumise prognoosi, elanikkonna vaktsineeritust ja COVID-19 läbipõdenute arvu.
Hinnangus arvestatakse muu hulgas sellega, et delta tüve osakaal on Eestis üle 90 protsendi nakkusjuhtumitest ja selle tüve nakatamisvõime on 60 protsendi võrra suurem kui epideemia algul levinud koroonaviiruse alfa tüvel. Samuti nakatavad delta tüve tõttu teisesed juhud kolmandasi juhte varasemast hõlpsamini.
Arvestades, et 19. augusti seisuga, kui valitsus võttis piirangute suhtes vastu põhimõttelise otsuse, oli vaktsineerimiskuur lõpetatud 45,57 protsendil elanikkonnast, ei ole terviseameti hinnangul vaktsineerimise mõju võimaliku delta tüvest põhjustatava haigestumuse kasvu ärahoidmiseks piisav.
Maskikandmise kohustuse ja COVID-tõendi esitamise nõue kehtestatakse tervishoiusüsteemi toimepidevuse tagamiseks. Arvestades COVID-19 leviku hetkeolukorda Eestis ja nakkusleviku prognoositavat tõusutrendi, mõjutab COVID-19 nakatunute ja haigestunute hulk tavapärast arstiabi kättesaadavust.
Haiglakohtade COVID-i koguressurss oli 21. augusti seisuga 204 voodikohta, millest COVID-19 patsiendid hõivasid 48,5 protsenti (99 voodikohta). Haiglate COVID intensiivravikohtade koguressurss on 22 voodikohta, millest koroonapatsiendid hõivasid 59 protsenti (13 voodikohta). Haiglate COVID-i üldravikohtade koguressurss on 156 voodikohta, millest COVID-19-patsiendid hõivasid 53 protsenti (82 voodikohta).
Viimase 14 päeva haigestumus on kasvanud kõikides maakondades välja arvatud Ida-Virumaal. Kõrgeim juurdekasv on Valgamaal (139,4 protsenti), Jõgevamaal (136,8 protsenti), Saaremaal (90,9 protsenti). Kõrgeima haigestumusega piirkonnad on Võrumaa (477,2/100 000 in kohta), Põlvamaa (446,3/100 000 in kohta), Pärnumaa (385,2/ 100 000 in kohta), Tartumaa (341,8/100 000 in kohta), Jõgevamaa (316,4/100 000 in kohta) ja Raplamaa (303,5/100 000 in kohta).
Esmaspäeval heakskiidetud korraldusega kehtestatakse senise valitsuse korralduse nr 282 asemel uus terviktekst. Uues korralduses on muudetud teksti ülesehitust, sõnastust ning jaotatud valdkondlikud piirangud eraldi osadesse.
Toimetaja: Aleksander Krjukov