Eesti Pank ei näe veel põhjust majandust jahutama hakata

Ülo Kaasik
Ülo Kaasik Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik ütles usutluses ERR-ile, et teisipäeval avaldatud teise kvartali majanduskasvu numbrid ei olnud üllatavad, soovitas valitsusel kulutustel silm peal hoida ning kinnitas samas, et seni ei ole veel ei Eestis ega Euroopa Liidus tervikuna keskpankadel põhjust majandust jahutama hakata.

 - Kas Eesti Pangale oli täna avaldatud teise kvartali majanduskasvu number üllatus?

Väga suur üllatus nii suur majanduskasv ei olnud, sest ka meie viimases prognoosis, mis me juunis avaldasime, nägime, et majandus on aasta alguses päris hea hoo sisse saanud.

Ja arvestades, et möödunud aasta teises kvartalis majandus langes umbes seitse protsenti, siis oli oodata küll, et tuleb kümnest protsendist suurem kasv. Laias laastus kinnitab see meie optimistlikumat prognoosi stsenaariumit, mille me juunis välja käisime ja mille kohaselt võib majanduse kasv ulatuda kaheksa protsendi juurde.

- Korralik majanduskasv ja ka üsna kiire inflatsioon tähendab seda, et riigi rahakott täitub paremini, kui me eeldasime läbi maksulaekumiste. Kas praeguses olukorras on veel päevakohane koalitsioon kokkulepe kärpida riigieelarve strateegias (RES) eelarve tasakaalu saamiseks 60 miljonit?

Alustaksin sellest, et RES-is tervikuna valitsus kulusid ei kärbi, vaid tervikuna kulud kasvavad. See on poliitilise valiku koht, kus nad rohkem kasvavad ja mille arvelt nad kasvavad. Näiteks on ju lubatud pensione tõsta ja neid täiendavalt tulumaksust vabastada.

Kui tervikuna vaadata, siis see on ikkagi poliitiliste valikute koht. Kui soovitakse kuhugi raha rohkem eraldada, siis tuleb seda millegi arvelt teha.

Aga kui vaadata majanduse olukorda, siis niivõrd heades majandusoludes oleks muidugi hea, kui valitsus pingutaks selle nimel, et eelarve defitsiiti saaks kiiremini vähendada. Sest üldine nõudluskeskkond on ju väga hea ja valitsusel ei ole vaja seda täiendavalt stimuleerida. See võiks meile muidu tulevikus täiendavaid probleeme põhjustada.

- Kas vajaksime Eestis kõikehõlmavat tulude ja kulude analüüsi, sest meie eelarve on endiselt üsna suures miinuses, valitsus üritab igalt poolt natukene kärpida, aga täiesti selgelt on meil sektoreid, kuhu meil on kindlasti vaja lisaraha, aga on ka kohti, kust raha võib ilmselt üsna vabalt ära võtta. Kas me vajame Eestis sellist suurt riigiauditit?

No kas see peab olema suur või väike, aga kindlasti peaks pidevalt üle vaatama seda, kas need kulutused, mis mõni asutus või ka valitsus tervikuna teeb või kuhu raha suunatakse, et kas need on eesmärgipärased, kas nad on jätkuvalt vajalikud.

Me teame ju, et paratamatult on valitsussektoris väga inertsi sees, kus tehtavad kulutused hakkavad aastast aastasse korduma ja ollakse harjunud mingite tegevustega. Selles mõttes niisugused ülevaatused aitaks kindlasti kaasa sellele, et oleks võimalik oma rahaasjad kiiremini korda saada.

- Eesti majandus on juba praegu suurem, kui ta oli 2019. aasta lõpus enne koroonakriisi. Nüüd tekib küsimus, kas Eesti üldse peaks küsima raha Euroopa Liidu taastekavast. Või peaks sealt võtma üksnes seepärast, et kõik võtavad ja see raha tuleb ikkagi kuidagi ära kulutada? Sest mida me stimuleerimine olukorras, kus meie majandus kasvab korralikult?

Jah, tõsi on see, et meil majanduse kriisist taastumise jaoks vähemalt väga paljudes sektorites enam seda raha otseselt tarvis ei läheks, et täiendavat toetust majandusele sellega anda.

Aga muidugi tuleb tunnistada, et majanduse taastumine on olnud ebaühtlane. Kui meil on näiteks IT-sektor väga kiiresti kasvanud ka kriisi vältel, siis turismiga või meelelahutusega seonduvad sektorid on jätkuvalt üsna kehvas seisus ja väga paljudel ettevõtetel on väga raske.

Taastumine on olnud ebaühtlane ja seetõttu võib ju mõelda ka sellele, kas annab toetada võib-olla seda osa majandusest, mis jätkuvalt ei ole veel nii hästi taastunud või leida mingisuguseid mõtteid, kuidas seda sektorit tulevikus paremale järjele aidata.

Teine pool, mida minu meelest on oluline silmas pidada, on selle taasterahastu eesmärgid – lisaks majanduse toetamisele on ju ka majanduse reformimine, olgu selleks siis digitaliseerimise edendamine, kliimakokkulepetele parem vastamine – need eesmärgid ju vajavad ka kindlasti täitmist. Ja sinna ilmselt on ka palju raha vaja kulutada.

Aga peaksime väga hoolikalt alati mõtlema, kuidas seda kõige efektiivsemalt saavutada ja kuidas seeläbi samal ajal mitte täiendavalt meie majandust tasakaalust välja viia sellisel viisil, et see võib tulevikus muuta raskemaks kasvu säilitamise.

- Sest et kui me vaatame näiteks ehitussektorit juba praegu on ehitajatel raskusi objektide üleandmisega, sest töökäsi ja materjale ei jätku. Samal ajal hakkame ehitama suurt Euroopa raudteed, riik planeerib suuri investeeringuid taristusse. Seal oleks nagu ülekuumenemine ette planeeritud juba mitmeks aastaks?

Ehitussektoris on üks suuremaid probleeme praegu selles, et meil ei ole kriisijärgselt taastunud veel kõik tarneahelad. Siin on vaja ilmselt ka riigil endal otsa vaadata nendele probleemidele ja mõelda, kas annab midagi teha, et tarneahelad paremini jälle tööle saada.

Aga see on ilmselt siiski kriisi ajutine fenomen, kriisi esmane reaktsioon, kus tehaseid kinni pandi ja nüüd see järgnenud taastumine on olnud nii kiire, et lihtsalt ei ole suudetud tootmises sellega sammu pidada.

Aga tõsi on see, et kui meil on tootmise poolel tõrkeid või raskusi ja samal ajal nõudlus on kõrge, siis see tähendab ka seda, et hinnad hakkavad kasvama.

Siin on ka muidugi valitsusel tervikuna vaja hoolikalt vaadata, et ta täiendavalt nõudluses ei panustaks, mis võib hindu liialt kõrgele tõsta ja seab ohtu juba muu majanduse toimimise ja seeläbi paljud töökohad teistes sektorites või võib ka halvasti mõjuda meie võimalikule palgakasvule.

- Sellel nädalal tulidki palgasaajatele väga rõõmustavad uudised, et keskmine palk on Eestis taas kord väga kiiresti kasvama hakanud. Kas selline palgaralli hakkab mingil hetkel ka Eesti majanduse jalgealust õõnestama, sest meie tööjõud läheb lihtsalt nii kalliks võrreldes naabritega lõuna ja ida pool?

Võib öelda, et meie tööjõud ongi juba – kui võrrelda Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega – üks kallimaid. Siin peavad olema muud põhjused, mille pärast meie ettevõtted saavad olla edukad ka välisturgudel – olgu selleks siis nutikamad lahendused või suurem tootlikkus.

Aga eks palkade arenguga on alati oluline tagada, et see käiks laias laastus kooskõlas tootlikkuse arenguga, ehk siis, et ettevõtted suudavad oma tootmisprotsesse optimeerida, paremini müüa või oma tooteid ägedamaks teha, et läbi selle olla konkurentsivõimelised ka mujal.

Ma arvan, et see kõige suurem oht on selles, kui just sisemaised hinnasurved panevad palgad kiiresti kasvama ja siis paratamatult mitmed eksportivad sektorid ei pruugi olla enam oma toodetega konkurentsivõimelised, kui nad ei saa vastavat hinda mujalt küsida. See seab ohtu töökohad, mis nendes sektorites on ja lõpuks võib meie majanduse pikemaajalist väljavaadet ohustada.

Aga kas me nüüd juba praegu seda näeme, seda on võib-olla veel vara öelda. Praegu pigem saab öelda, et majandusel, paljudel sektoritel läheb väga hästi. Aga teame ka, et on sektoreid, kus tegelikult nii hästi ei lähe. Töötuid on ju võrreldes kriisieelse tasemega ka veel päris palju. Eks valitsuse laiem ülesanne, mille peale peaks mõtlema, ongi see, et inimestele, kes on pikemat aega töötud olnud, leida võimalusi kiiresti tööd leida, sest väga paljudel ettevõtetel on ju töökäsi puudu.

- Tarbijatel on kasutada ilmselt kõigi aegade kõige suuremad rahasummad. Seda näitas ka see, kuidas on jaemüük juulikuus läinud hüppeliselt üles. Kas Eesti Pangal on üldse võimalusi, et kulutustele mingeid tõkkeid panna? Te saate ju näiteks kodulaenu- või liisingunõudeid karmimaks teha? Kas on põhjust seda veelgi rohkem teha, sest turule on ju nüüd tulemas ka teise pensionisamba raha?

On tõsi, et nii kriisi ajal sunnitud kokkuhoiu tõttu, kus majapidamistel tekkis märkimisväärselt sääste ja teisest sambast vabanevate rahade tõttu on tõesti võimalus palju kulutada.

Samas on meil ikkagi veel ka üsna palju ebakindlust, et mida selle rahaga siis soovitakse tegema hakata? Ühelt poolt tarbitakse nüüd, kui piirangud on kaotatud, üsna palju. Aga kui pikemaajaliselt vaadata, siis kui palju sellest rahast jääb Eestisse ringlema ja kui palju soovitakse hoopis investeerida kuskile väljapoole Eestit – ega siin väga suurt kindlust ei ole.

Aga kõigile peaks südamele panema, et kui neid otsuseid tehakse, siis need oleksid läbimõeldud, et neid ei tehtaks liiga emotsionaalselt. Tuleks läbi mõelda, kas kõik need ostud või rahapaigutused on ikkagi mõistlikud ja kasulikud.

Eesti Pangas me oleme vaadanud seda, kuidas kinnisvaraturul läheb ja kas needsamad piirangud, mis oleme laenudele pannud, on piisavad. Me väga suuri probleeme veel ei ole näinud ja ei ole pidanud vajalikuks siiamaani täiendavalt piirata. Me küll kevadel viitasime sellele, et võib-olla riigi antavad erinevad toetused ja käendused KredExi poole pealt on võib-olla liiga leebed, et seal tasuks neile otsa vaadata ja minu andmetel ka sellega tegeletakse. Aga laias laastus siiski praegu veel me ei näe vajadust täiendavalt sekkuda.

Aga rahapoliitikat tegelikult me sätime koos teiste euroala keskpankadega üheskoos euroalale tervikuna, ehk siis millised intressimäärad üldse Euroopas kehtivad. Ja siin muidugi peame jälgima seda, milline on euroala majanduse tervikolukord. Sest kui Eesti majandus on väga kiiresti kriisist taastunud ja me võrdleme näiteks riikide majanduskasvu kriisieelse tasemega, siis Eesti on selgelt Euroopa esirinnas, me oleme juba märkimisväärselt üle kriisieelse taseme, aga väga paljud riigid on täna jätkuvalt alla seda taset.

Euroala keskmine ka ei ole veel kriisieelsele tasemele jõudnud, ehk siis tervikuna Euroopa kontekstis on rahapoliitika majandust toetav ja ka inflatsioonisurve, mida oleme näinud kerkimas, on pigem ajutise iseloomuga, kus ongi kas tarneahela probleemidest või näiteks energiahindade poole pealt tekkinud. Ka rahapoliitika poole pealt tegelikult ei ole ette näha, et keskpangad hakkaksid vähemalt lähitulevikus siin midagi karmistama.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: