"Peamine põhjus, miks me arutame neid indikaatoreid, erinevaid mõõdikuid ja riskitasemeid, on seotud vaktsineerimise hõlmatusega. Olukorras, kus me näeme, et praeguse viiruse leviku puhul on haiglaravi vajadus tänu vaktsineerimisele märkimisväärselt väiksem kui ta oli varem sarnase nakatumistaseme juures," ütles Kiik.

Kiige sõnul ei ole enam mõistlik põhiindikaatorina kasutada nakatumisnäitajat ehk haigestunute arvu 100 000 elaniku kohta kahe nädala jooksul.

"Me täna teame, et sarnase nakatumisnäitaja puhul varasemalt oli haiglaravi koormus suurusjärgus kaks korda kõrgem. Küsimus on selles, kui suure kaaluga ja milliste numbriliste väärtuste puhul hinnata riskitaset nakatumisnäitaja puhul," ütles Kiik.

Kiik rääkis, et terviseamet ja teadusnõukoda on seda küsimust arutanud ja lähinädalatel jõuab ka valitsus konkreetsete otsusteni, mis võiks olla edasised mõõdikud, mille alusel otsustada, millises riskitasemes parasjagu Eesti on.

Kiige sõnul jääb jätkuvalt üheks olulisemaks mõõdikuks haiglaravi vajajate arv.

Kiik rääkis, et valitsuse kehtestatud valgusfoori põhimõtted jäävad jõusse, aga küsimus on selles, et milliste indikaatorite arvväärtuste puhul me hindame, et me oleme ühel või teisel ohutasemel.

Ülevaade koroonaolukorrast

"Möödunud nädalal oli haigestumise juurdekasv 25,7 protsenti. Nakatumiskordaja R on hetkel 1,15. Me ei oota järgmise nädala jooksul väga suurt haigestumise kasvu, sest sellest nädalast peaks hakkama mõju avaldama kehtestatud piirangud ja koolides haigestumine veel olulist efekti ei lisa," rääkis Härma pressikonverentsil.

Samas ütles Härma, et koolides nakatumine on siiski paratamatu ja juba on registreeritud ka esimesed kooliaktuse nakatumised.

Härma ütles, et möödunud nädalal lisandus ligi 2500 uut nakatunut, kellest 75 protsenti olid vaktsineerimata. Ta märkis, et vaktsineerimata inimesel on täna kolm korda suurem tõenäosus nakatuda.

"Enamik eelmise nädala nakatunutest olid alla 60-aastased. Nakatumine levib eelkõige noorema, tööealise, vaktsineerimata elanikkonna seas," sõnas Härma.

Härma sõnul on oluliselt vähenenud vanemaealiste haiglaravi vajadus ning surmade arv on langenud kolm korda võrreldes möödunud aasta sama nakatunute arvuga.

Samas tõi Härma välja, et vanemaealiste seas on nakatumisi küll vähem, aga seoses mitme hoolekandeasutuse kolde lisandumisega eelmisel nädalal, tõusis oluliselt ka vanemaealiste nakatumiste arv.

"60- kuni 70-aastaste seas iga kuues vaktsineerimata nakatunu põeb haigust nii raskelt, et ta vajab haiglaravi. 70- kuni 80-aastaste seas vajab haiglaravi iga kolmas. Ja üle 80-aastaste seas peaaegu iga teine. Kui nendes vanusgruppides inimesed on vaktsineeritud, siis see risk väheneb enam kui kolm korda," lausus Härma.

"Kokkuvõtlikult võib öelda, et haiglaravi vajadus ei kasva nii kiiresti kui möödunud aastal sarnase nakatumise arvu kasvu juures," täpsustas ta.

Lõuna-Eestis piiratakse plaanilist ravi

Tänase seisuga vajab Härma sõnul haiglaravi 123 inimest, kellest enamik on üle 60-aastased vaktsineerimata inimesed.

Kõige suurem koormus on tema sõnul Lõuna-Eesti haiglatel, kus haigestumine on kõige suurem ja seetõttu ka haiglate koormus kõige akuutsem. "Osa patsiente transporditakse Lõuna-Eestist teistesse Eesti piirkondadesse, sealhulgas Ida-Eesti haiglatesse. Osaliselt on piiratud Lõuna-Eesti haiglate statsionaarse kirurgia plaaniline töö, ravijärjekorrad on muutunud pikemaks ja nihkuvad edasi," rääkis Härma.

"Kuna Lõuna-Eesti haiglates on personali puudus, siis seetõttu ei saa ka kiiresti ja koheselt aidata seal piirkonnas olevaid hoolekande asutusi või toetada neid meditsiinipersonaliga," lisas ta.

"Kuna vaktsineerimise kaitse nakatumise vastu hooldekodudes on langenud ja langeb veelgi, siis me näeme ka hoolekandeasutustes nakatumise tõusu. See ei ole kiire kasv, aga väikest tõusu on näha ka hoolekandeasutustes vaktsineeritud inimeste raskelt haigestumise osas," rääkis Härma.

Vajadus kolmandate dooside järele

Härma rõhutas, et vaktsiinil on jätkuvalt tõhus kaitse, kuid lähiajal võib osutuda vajalikuks hoolekandeasutustes ja ka immuunpuudulike inimeste taasvaktsineerimine kolmandate doosidega.

"Nende inimeste, kes vaktsineeriti selle aasta alguses, kaitse hakkab vähenema. Kolmandate dooside küsimus on üleval ja otsus on immunoprofülaktika ekspertkomisjonis vastu võtmata. Kuu aja jooksul on see selge," sõnas Härma.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik (KE) ütles, et lisadoosidega vaktsineerimist alustatakse kindlasti sel aastal.

Kiik: läbipõdenud peaksid hakkama uuesti vaktsineerima

Vaktsineerimise tempost rääkides ütles Kiik, et viimaste nädalate langus teeb muret. "Kahel viimasel nädalal on vaktsineerimise tempo olnud oluliselt madalam kui augusti esimeses pooles. Eelmisel nädalal tehti kokku 16 344 esmast doosi ja 12 515 teist doosi," sõnas Kiik.

Kiik ütles, et kogu Eesti elanikkonnas on vaktsineeritusega hõlmatus umbes 55 protsenti ning täiskasvanute arvestuses pea 65 protsenti. Ta lisas, et eesmärk on saavutada vähemalt 70-protsendiline vaktsineeritus.

Kiik rõhutas, et suurt tähelepanu vajavad ka haiguse läbipõdenud inimesed, kes ei ole veel ennast vaktsineerinud. Kiik rääkis, et Eestis 140 000-st läbipõdenud inimesest ei ole 80 000 vaktsineeritud.

Politsei ei ole piirangute rikkumiste kohta menetlusi alustanud

Politsei ja piirvalveameti kriisistaabi juhiabi Tago Trei ütles, et politsei on väljas tegemas COVID-19 piirangutest kinni pidamise järelevalvega. Kontrollitakse maski kandmist, COVID-19 tõendi kontrollimist ürituste korraldajate ja meelelahutusasutuste poolt, isolatsiooni- ja karantiinireeglitest kinni pidamist ja piiri ületamist.

"Alates augusti algusest on 16 inimest rikkunud isolatsioonireegleid ja 21 inimest, kes on rikkunud karantiininõuet, sealhulgas lähikontaktsed ja COVID-19-haiged," ütles Trei.

"Teeme seda politsei tavatöö arvelt, aga kasutame selleks ka lisapatrulle," märkis Trei.

Trei rääkis, et politsei menetlusi rikkumiste kohta alustanud ei ole, küll aga on aasta algusest alates tuvastatud 30 võltsitud nakkusohutust tõendavat dokumenti ja nende kohta on menetlused alustatud.