Kiire ohuteavituse süsteem valmib järgmise aasta suveks
Riigi infokommunikatsiooni sihtasutus (RIKS) plaanib järgmise aasta suveks valmis saada kiire ohuteavituse süsteemi, mis võimaldab konkreetses piirkonnas asuvate inimeste mobiiltelefonile saata mõne minutiga hoiatava tekstisõnumi.
RIKS-i juhataja Sven Heil rääkis kolmapäeval Vikerraadio saates "Uudis+", et praegu saab riik ohu korral inimesi teavitada televisiooni või raadio vahendusel, kuid vaja oleks ka midagi operatiivsemat. Juba 2018. aastal otsustas valitsus, et välja tuleb arendada asukohapõhine ohuteavituse süsteem.
"Elanikkonna ohuteavituse süsteem on mõeldud eelkõige selleks, et kui suuremat või väiksemat ala kuskil Eestimaa pinnal midagi ohustab, siis sellel riigiasutusel, kes peaks elanikkonda teavitama, oleks üks lisavahend," selgitas Heil.
Kiireks teavituseks on erinevaid võimalusi, kuid Eesti plaanib kasutada tekstisõnumeid (SMS). "Soomlased näiteks on öelnud, et neil on ruuporite põhine süsteem piisavalt hästi välja arendatud," märkis Heil. "Aga samas rootslased on läinud ka SMS-i põhise süsteemi peale."
Tänaseks on RIKS kirjeldanud, kuidas võiks sõnumid inimesteni jõuda. Süsteemi üks oluline osa on, et ohuteadet ei peaks saatma kõigile Eesti inimestele, vaid seda saaks suunata kindlasse piirkonda. Heil märkis, et rootslased kasutavad oma süsteemi 20 kuni 40 korda aastas. See tähendab, et hoiatamiseks ei pea juhtuma midagi erakordset.
"Näiteks on olnud lumetorme või tekib kuskil kiirgusoht, metsatulekahjud on klassikalised näited," loetles Heil. "Kuni sinnamaani välja, et kui kuskil on mõni inimene ära eksinud, siis saab sellest teada anda."
Mäletatavasti saatis riik inimestele hoiatussõnumeid Pronksiööde ajal, kuid paljudeni jõudis sõnum alles siis, kui kriis juba ammu läbi oli. Heil selgitas, et telekomifirmad on ka praegu valmis riiki aitama, kuid iga ettevõte saadab sõnumeid nii, kuis jõuab. "Aga uus süsteem võimaldab seda, et oleks automaatsed liidestused."
Enne, kui süsteem tööle hakkab, on tarvis see valmis ehitada ning tõenäoliselt ka mõnda seadust muuta. Hiljaaegu saatis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) riigi nägemuse telekomifirmadele ning ootab nüüd nende tagasisidet. Valmis loodetakse süsteem saada järgmise aasta suveks.
"Ja plaanis on erinevad ohutekstid juba ametkondadel endal välja mõelda, et kui päriselt see tüüpolukord on käes, siis tuleb võib-olla pisut lauseid korrigeerida, aga tegelikult oleks minutite küsimus, et sõnum nupuvajutusega välja saata," rääkis Heil.
Uus lahendus operatiivsideks ja turvalised mobiiltelefonid
Ohuteavituse süsteemi ehitamine on riigi infokommunikatsiooni sihtasutuse tööst vaid väike osa. RIKS hoolitseb ka riigiside eest. Sellest rääkides meenutas Heil tormi, mis võttis Kirde-Eestist elektri ja sellega koos ka sideühendused.
"Me peame selle peale igapäevaselt mõtlema, kuidas mingid kindlad punktid igal juhul selle side saaks. Ja selle pärast on see riigiside ka Eestile oluline," märkis Heil.
Riigiside on mitmetasandiline ja RIKS-il on sellega suured plaanid. Mõned plaanid paneb teaduse-tehnika areng sihtasutusele ise ette. Hea näide on operatiivraadiosidesüsteem ORS. Eesti inimesed puutuvad ORS-iga kokku siis, kui kuulevad häält politseiniku raadiosaatjast või maja kõrval peatunud päästautost. Kuni 2030. aastani tuleb olemasolevat süsteemi käigus hoida, siis saab selle elukaar läbi.
"Tänased tarnijad, kes seda pakuvad, on võtnud selge kaasaegsema suuna ja lahenduse. Maailmas ja Euroopas kasutatakse selleks valdavalt mobiilsidevõrke," ütles Heil ning lisaks, et õnneks on meil uue süsteemi väljaarendamiseks piisavalt aega.
ORS 2.0 süsteemi analüüs alles algab ning esimesed suuremad kulutused on plaanitud 2025. aastasse. Enne seda tuleb uurida teiste riikide kogemust ning seda, missuguseid lahendusi turul pakutakse. Lähiaastatel ootavad ees ka väiksemad pilootprojektid.
Paralleelselt arendab RIKS turvalist mobiilsidet. Selle, et riigil oleks tarvis turvatud mobiiltelefone, otsustas valitsus läinud aastal. Tänaseks on inimestele kätte jagatud esimesed niisugused telefonid, kusjuures väljast ei paista need kuidagi erilised.
"Oma olemuselt näeb ta välja ikka mobiiltelefoni moodi aga see on lahendatud turvaliste krüpteeringute ja tarkvaraliste lahendustega," ütles Heil. Ta selgitas, et turvaliste mobiiltelefonidega püüab riik kaitsta olulist ja konfidentsiaalset infot.
"See on üldteada, et kui me räägime tavasidest või tavamobiilidest, siis ei ole professionaalidele eriline kunst sinna nii-öelda vahele häkkida või kuskile sisse murda," sõnas Heil. "Aga selleks, et riik saaks olla ise usaldusväärne ja pidada turvalisi kõnesid, on oluline, et otsustajatel, kellel on vaja neid kõnesid teha, oleks see töövahend olemas."
Tänavu peaks turvalise mobiiltelefoni saama kuni 240 inimest. Tuleval aastaks soovib RIKS süsteemi laiendada, nii et sel võiks olla kuni viissada kasutajat.
Turvalise telefoniga saab teha tavalisi kõnesid, krüpteeritud kõnesid aga ka e-maile lugeda ja kontrollitud veebilehtedel käia. Telefon ei võimalda kasutada rakendusi, mis vajavad WIFI või Bluetoothi ühendust.
Ehkki RIKS peab süsteemi peamiseks väärtuseks, et sellega saab kaitsta "võtmeisikute mittesalastatud tavapärast ja töist suhtlust" on eesmärk veel kraadi võrra uhkem. Riigisaladust töötleva asutuse poolt kindlaksmääratud alal võiks seda kasutada ka piiratud tasemel salajase teabe vahendamiseks.
Piiratud tase on riigisaladuse neljast astmest kõige leebem. "Kuna mobiiliga saab kasutaja olla ükskõik kus, siis seal kuskil on see piir, ehk ta ei ole see kõige-kõige turvalisem lahendus," ütles Heil.
Riik vajab nii lauatelefone kui satelliitsidet
"Lauatelefon on oluline varuplaan juhul, kui mobiilside ei tööta," ütles riigisekretär Taimar Peterkop hiljuti RIKS-i nõukogus. Parajasti arutati seda, kuidas arendada edasi riigi kaabelkõnesidet ning jõuti järeldusele, et võimalusi on mitu. Kusjuures igal neist on küljes üsna erinev hinnalipik.
Iseenesest kasutavad riigiasutused ka praegu lauatelefone. Läinud aastal valminud riigiside kontseptsioonis kirjeldatakse, kuidas erinevate riigiasutuste võrgud liidetakse üheks turvalise lauatelefoni võrgustikuks. Oluline on, et traati mööda liikuvad jutud ei väljuks kordagi Eestist ja võrgu tuumikseadmed oleks riigi kontrolli all.
Kui võrk on valmis, võiks see RIKS-i plaanide järgi jõuda umbes viiekümne riigikaitseliselt olulise punktini ja sellel võiks olla ligi 8000 kasutajat. Nagu öeldud, on omaette küsimus, kuidas süsteem tehniliselt üles ehitada.
Muuhulgas tuleb otsustada, kui palju saab riik appi võtta erasektorit. Suurem osa Eesti sidevõrgust kuulub telekomifirmadele ja neilt mõnda kiudu rentida tuleks kindlasti odavam kui ise kaablikraave kaevata. Aga ideaalis kasutaks turvaline lauatelefon sada protsenti riigivõrgu kaablit. Heil ütles, et riigi plaanid muutuvad ajas ning sõltuvad ka riigi võimalustest.
"Põhimõtteliselt on siht selles suunas, et need sideliigid, mis on riigi käes, oleks võimalikult palju riigi infrastruktuuris, aga iga kord see ei ole päris võimalik või realistlik, et dubleerida," märkis Heil. "Siin tulebki leida selline mõistlik tasakaal."
Otsused, kuidas turvalise lauatelefoni teenust edasi arendada, tehakse selle aasta jooksul. Samal ajal, kui üles vuntsitakse põhimõttelt üsna vana tehnoloogiat, analüüsib riik võimalusi astuda samm tulevikku.
"Kõikidel elutähtsate teenuste osutajatel on küsimus, mis siis juhtub, kui tavaside ära kaob. Mis on see varuplaan?" küsis Heil.
Osalt selleks, et operatiivraadiosidet, turvalist mobiiltelefonisidet ja kaabelkõnesidet veel millegi kindlamaga katta, hakatakse lähiaastatel arendama riigi satelliitside teenust. Heil selgitas, et satelliitsidel on päris mitu võimalikku kasutuskohta.
"See võib olla kõneside, see võib olla väiksemas mahus andmeside ja samuti positsioneerimine ja kella sünkroniseerimise teenus. See kõik vajab veel täpsemaid analüüse, ja need on täna RIKS-il käsil," sõnas Heil.
Ta märkis, et satelliitsidet kasutab mingil moel ka iga tänapäevane mobiiltelefon. Samas tuleb arvestada, et tavalahendusi on võimalik häkkida. "Nii et riik peab mõtlema selle peale, kuidas teha turvalisemaid ja häkkimiskindlaid satelliitsideteenuseid, mis kindlustaksid meile, et meie infrastruktuurid toimiksid."
Selle jaoks ei pea Heili sõnul jalgratast leiutama. Euroopa Liidul on oma satelliidiprogramm GALILEO, millega meie süsteem ühildataks. Ta lisas, et GALILEO aitab Euroopal ennast lahti ühendada kolmandate riikide satelliitsidesüsteemidest.
"Näiteks mis iganes poliitilised olukorrad Ameerika Ühendriikides võivad olla, siis Euroopa Liit tahab kindlustada, et neil oleks oma ühendus ning ei peaks lootma ainult (USA kontrolli all oleva - toim.) GPS-i ja Ameerika peale," ütles Heil.
Riigi satelliitside süsteemi rajamiseks on tarvis maapealseid vastuvõtujaamu Eestis aga miks mitte ka riigi andmesaatkondades. Neist esimene, kuid plaanide järgi mitte ainus, asub Luksemburgis. Heil ütles, et uus süsteem ei pruugi jääda ainult riigiasutuste kasutada.
"Kindlasti on siin soov teha koostööd erasektoriga," sõnas Heil. "Me oleme läinud kosmosesse tänu erasektorile, meil on iseliikuvaid busse ja autosid, kõik nad vajavad satelliitside teenust. Ehk siin on mängus nii riigi kui erasektori vajadused."
Toimetaja: Mait Ots