Filmilinnak maksaks Tallinnale stuudiohoone ehituse raha 17 aastaga tagasi

Tallinna linn ehitab praeguste plaanide järgi valmis Kopli poolsaarele kavandatud filmilinnaku ning Tallinn Wonderland kasutab riigilt saadavat toetusraha, et linnale tehtud investeering tagasi maksta, ütles ERR-ile Tallinn Film Wonderlandi juhatuse liige Gren Noormets.
Kaks aastat tagasi tehtud kokkuleppe järgi maksab Tallinn Film Wonderland filmilinnaku ehitamise Tallinna linnale 16,7 aasta jooksul tagasi, investeeringusumma on jagatud võrdselt aastate peale, ütles Noormets.
"Mida suurem investeering, seda suurem on aastane tagasimakse. Aga need kokkulepped ei ole kivisse raiutud. Kui selgub olulisi asjaolusid, võime linnaga tingimused ümber vaadata. Et linn oleks rahul oma äriettevõtte tegevusega ja meie suudaksime kokkulepitut täita," lausus Noormets.
Nimetatud Tallinnale kuuluv äriühing on AS Tallinna Tööstuspargid, millele kuulub ka filmilinnaku kinnistu. Linnakul on olemas kehtiv projekt ja ehitusluba ning kevadel tehtud arvestuste järgi läheks filmistuudio rajamine maksma ligikaudu 14 miljonit eurot. Täpne hind selgub peale ehitushanget, ütles Noormets.
Filmistuudio on vaid osa plaanitust, täpsemalt selle esimesest etapist. "Lisaks oleme esimeses etapis näinud ette kolme olemasoleva hoone renoveerimise krundil, ehitushind ei sisalda ka tehnikat stuudiohoonesse, näiteks igasugused tõstukid, riputusseadmed, kahveltõstuk, käärtõstuk, erinevad foonid. Samuti ei sisalda see hoone taha ehitatavat ettevalmistusala, kus valmistakse dekoratsioone, sest siis ei pea stuudiosaali selle jaoks kinni hoidma," rääkis Noormets.
Riigi toetus läheb tagasimakseteks
Esmaspäeval läbis riigikogus teise lugemise riiklikult tähtsate kultuuriobjektide nimekiri, kuhu lisati viienda objektina ka Tallinna filmilinnak. Kui riigi poolt lõpuks toetus filmilinnakule jõuab, läheb see Noormetsa sõnul Tallinnale tagasimakseteks.
"Tallinna Tööstusparkidele kuulub kinnistu ja nad on võtnud kohustuse see stuudiohoone valmis ehitada ja riigi toetusega me maksamegi investeeringut Tallinna Tööstusparkidele tagasi. Missuguse graafiku alusel, kui kiiresti , milliste summadega, see selgubki võimalustest, mida riiklikult tähtsate kultuuriobjektide nimekirjas olemine loob," lausus Noormets.
Kinnistu jääb ka peale linnaku valmimist Tallinna Tööstusparkide kätte, kuid mismoodi lahendatakse filmilinnaku hoonete omanikusuhe, on veel kokku leppimata.
Lootus jääb, et aastaga saab stuudiohoone valmis
Noormetsa sõnul on võimalik, et filmistuudio ehitamine algab juba tänavu. "Ma olen võib-olla natuke naiivne, aga ei ole lootust kaotanud, et äkki siiski õnnestub kopp maasse lüüa," nentis ta.
Kui õnnestub, siis peaks hoone aastaga valmima. "Kunagi, kui plaanide pidamist sai alustatud, siis mõned ehitajad ütlesid, et eskiiside järgi otsustades ehitaksid nad sellise hoone valmis kaheksa kuni kümne kuuga. Aga siis oli hoopis teine olukord, ehitusmaterjalide kättesaadavus oli teine. Aga äkki siiski on ka meie koroonaaegses maailmas võimalik selline asi 12 kuuga valmis teha, kui mõni aeg tagasi oli see aeg kaheksa kuni kümme kuud," lausus Noormets.
Kui hoone valmis, saaks sinna järgmise aasta lõpuks ka vajaliku tehnika, et tegutsemist alustada, märkis ta.
"Kui tuleb filmivõte stuudiosse, siis filmitehnika on kõikidel produktsioonidel endal kaasas: kaamerad, optika, gripid, tõstukid, kraanad. Stuudiopoolne tehnika on see, et on võimalik dekoratsioone ja valgust riputada, need seadmed peaksid meil olemas olema, seal ei ole midagi väga keerulist," ütles Noormets.
Tallinn ootab riigi garantiid
Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu ütles kolmapäeval, et linn on valmis ehitustöödega alustama.
"Me oleme täna olukorras, kus võiksime alustada ehitustöödega. Riigi otsus tähendab, et finantseerimine avaneb aastal 2023, aga meie oleme valikute ees, et alustada ehitusega varem. Oletuslik ehitusaeg on poolteist aastat, et linnak võiks 2022, kui (riigi) rahalaeva tulekuni on veel aega, valmis olla," lausus Riisalu.
Riisalu ütles ERR-ile, et ehitamisega alustamiseks on siiski vaja, et riik annaks omapoolse garantii, et Tallinn Film Wonderland saab vajaliku raha, et linnale tagasi maksta.
"Meil oleks vaja kindlat garantiid, mis hetkel see raha Wonderlandile (riigilt) tuleb. Et kui Tallinn selle raha sisse paneb, millal ta selle tagasi saab. Kui see on selge, siis ehitamisega on võimalik piltlikult öeldes alustada täna," lausus Riisalu.
Riisalu sõnul ei saa enne ehitushanget välja kuulutada, kui rahastamine on tagatud.
"Kultuurkapitali rahastu avaneb ju kõige varem 2023. See (riigikogu) otsus ei aita ju tänast olukorda kuidagi edasi. Linn on juba investeerinud sinna 600 000 eurot. Meie jaoks on vaja selgeks teha, mida me teeme: kas me alustame pehmelt öeldes homme, andes oma äriühingule Tallinna Tööstuspargid laenu, võttes raha pangast ja alustades ehitusega või siis ootame kaks aastat, kui Tallinn Film Wonderland saab kultuurkapitali rahastuse ja seame neile hoonestusõiguse ja nad asuvad ise hoonestusõigust realiseerima. Need on kaks erinevat varianti," rääkis abilinnapea.
Riisalu sõnul peaks filmilinnak riiklike kultuuriobjektide nimekirjas viienda koha asemel olema esikohal, sest selle ehitamisega oleks võimalik kohe alustada.
Linn kaasomanikuks ei kipu
Riisalu sõnul algavad nüüd Tallinn Film Wonderlandiga hoonestusõiguse läbirääkimised. Kaasomanikuks ei plaani Tallinn praegu hakata.
"Täna on üheselt selge, et kui läheb, nagu parlament otsustas, et rahastus tuleb Tallinn Film Wonderlandile, siis me ei näe küll ühtegi põhjust osaleda. Me anname neile hoonestusõiguse kõigi tegutsemisõigustega ja me ei tahaks küll kaasoperaator olla, miks me peaks," lausus Riisalu.
Abilinnapea sõnul on laiem küsimus, mis saab ülejäänud nelja hektari suurusest alast ja arendustega, mis peaksid filmistuudiot toetama.
"Selles ma olen täiesti kindel, et täna ei ole järgmistele maajuppidele enam mingit riigi raha loota. Siis tekib küsimus, et kuidas see üles ehitatakse, kas kommertsalustel. Täna ma olen kokku pannud töögrupi, mida juhib Peeter Jalakas, et analüüsida, mis selle ülejäänud alaga saama hakkab. Sinna tuleks luua tulevikus kultuuritaristu, mis oleks linlastele avatud. Vaatamata sellele, et seal on filmistuudio, võiks seal olla tegevused, et see toetaks linnaruumi laiemalt," rääkis Riisalu.
Kõnealusele neljale hektarile pole veel detailplaneeringut kehtestatud.