Aas: kvoodi lagi võiks olla 25 euro juures
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas saatis Euroopa Komisjonile märgukirja soovitusega kehtestada CO2 kvoodile hinnalagi, sest praegu töötavad söejaamad ülikõrgele kvoodi hinnale vaatamata täisvõimsusel. Ministri hinnangul võiks kvoodi lagi olla 25 euro juures.
Taastuvenergia vähesuse tõttu on elektrihind tõusnud rekordtasemele, sest elektrit toodetakse praegu fossiilsetest kütustest, mis on maksustatud CO2 kvoodiga. Kvoodi hind on tõusnud 60 euroni tonnist, nelja aasta eest oli see kuus eurot.
"Nõudlus elektri järgi on kiiresti kasvanud ja tõesti kvoodid antud olukorras ei mõjuta kuidagi seda, et kui kiiresti me siis liiguksime rohelisema elektri poole, pigem töötavad nad vastu. Kvoodid kui sellised ei mõjuta enam siis seda kas toodetake fossiilsetest kütusest elektrienergiat või ei toodeta ja tagajärg on siis see, et need kvoodi maksumuse peab siis, kõrge maksumuse, peab kinni maksma tarbija," rääkis Aas.
Seetõttu tuleks Aasa sõnul kehtestada kõrge nõudluse perioodil kvoodi hinnale lagi. Tema sõnul võiks see lagi olla 25 euro juures.
Kuid hinnalagi oleks lühiajaline lahendus, ega aita täida Eesti kliimaeesmärke, mille järgi tuleks meil juba 2030. aastaks vähendada süsinikuheidet 70 protsenti. See eeldab jõulist taastuvenergeetika arendamist, kuid Eestis pole viimase kümne aasta jooksul kerkinud ühtegi suurt tuuleparki, kinnitas Tuuleenergia Assotsiatsioon.
Liivimaa meretuulepark, mis kataks ära ligi poole Eesti elektrienergia vajadusest, valmib eeldatavalt 2030 aastal.
"Varasemalt valmivad tuulepargid mandril, sest aastast 2024 on võimalik juba Ida-Eestis tuuleparke käivitada, rajada, sest radar peaks selleks ajaks meil kohal olema ja see avab päris suured alad juba," rääkis Aas.
Peaminister Kaja Kallas ütles kolmapäeval riigikogus, et taastuvenergia rajamine hoogustub selle aasta lõpus
"Selle aasta viimases kvartalis kuulutab siis riik välja seni suurima taastuvelektri vähempakkumise mahule 450 gigavatt-tundi aastas just selleks, et need süsinikuvased elektri või energia allikad on tegelikult odavamad. Teiseks, 2023. [aastal] järgneb sellele veelgi suurem taastuvelektri vähempakkumine mahus 650 gigavatt-tundi aastas," sõnas Kallas.
VKG juht Ahti Asmann ütles, et Eesti puudub selge roheliste eesmärkide plaan, need võiks sätestada kliimaseaduses.
"Sellise raamseaduse, mis seab selged vahe-eesmärgid, raamid, põhimõtted, mida me peame järgima, juhul kui me liigume selle kliimaneutraalsuse suunas, et oleks ettevõtjatel ühiskonnaliikmetel arusaam, mis neid ees ootab, keda see muutus puudutab ja et me suudaksime nii tagajärgedeks valmis olla kui ka hea plaani olemasolul – kes teab – mõnes sektoris võita," rääkis Asmann.
Toimetaja: Barbara Oja