Inimeste vaated muutuvad kiiresti. Paistab, et eriti kiiresti muutuvad need Isamaal, mis oli alles Keskerakonna koalitsioonipartnerina rohepöörde vedaja rollis. Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi meelemuutuse puhul tuleb muidugi vaadata kalendrisse ja meenutada valimiste lähenemist.

Seisime hiljuti üheskoos muutuse eest, mis toob kaasa ohutumad ja kauem kestvad tooted, puhtama õhu, inimsõbralikuma linnaruumi, väiksema hulga jäätmeid, energiasäästlikumad hooned, tagasihoidlikuma vajaduse kütte ja kütuste järele ning elurikkama looduse.

Olen Seederiga nõus, et kliimapoliitika eesmärgid peavad olema mitte ainult mõistlikult täidetavad, vaid ka võimetekohase hinnaga tehtavad. Just selliste eesmärkidega läheme ka meie Euroopa Liidus kliima- ja energeetikapaketi läbirääkimistele.

Praegune elektrihind ei tee kellelegi heameelt ja see mõjutab meid kõiki. Vastus kõrgetele hindadele on pikemas vaates meie energiasüsteemi süsteemne arendamine rohelise energia suunal ja senise tegutsemise kiirendamine. Kõrged hinnad pole rohepööre, vaid näitavad meile praeguseid kitsaskohti nii energiasüsteemis kui ka poliitikakujundamises.

Oleme tegemas Eestis mitmeid tähtsaid samme, et taastuvenergia osakaalu suurendada, muutes näiteks tuuleenergia arendusi kohalikele atraktiivsemaks, leides lahenduse pikalt probleemiks olnud õhuseire radarite ja tuuleparkide kooseksisteerimise probleemile, investeerides uutesse tehnoloogiatesse nagu vesinik ja planeerides koostööprojekte naaberriikidega. Lühemas vaates oleme elektrihinna leevendamiseks astumas olulisi samme.

Isamaa esimehe esitatud ettepanekud ülikõrge elektrihinna kompenseerimiseks on juba Keskerakonna poolt välja käidud ja on ka valitsuses arutelu all. Nagu olen ka varem öelnud, tuleb Eesti perede toetuseks astuda samme, et neile hinnatõusu leevendada.

Üks meede, mida saab kiirelt rakendada, on elektriaktsiisi külmutamine ka järgmiseks aastaks, mis hoiab ära täiendava, ligi viieprotsendilise hinnatõusu tavatarbijale. Samamoodi on kõne all idee peatada ka diislikütuse aktsiisi tõus.

Teise meetme jaoks soovime kasutada CO2 heitmekvootide ülelaekunud tulu. Käesoleval aastal on riigieelarvesse laekunud prognoositust ligi kaks ja pool korda rohkem süsinikukvoodist tulenevat raha, mille abil saaks Eesti leibkondi aidata.

Seadus võimaldaks anda seda raha tagasi keskmise ja väikse sissetulekuga leibkondadele. Me võiksime kompenseerida nendele inimestele täies mahus taastuvenergia tasu, mis võiks alandada nende elektriarvet ligi seitsme protsendi võrra.

Samuti oleme astunud olukorra parandamiseks sammu Euroopa Komisjoni suunas. Majandus- ja taristuminister Taavi Aas pöördus Euroopa Komisjoni poole ettepanekuga vaadata üle CO2 kauplemissüsteem ja selle hinnapoliitika, kuna kõrgest elektrihinnast suure osa moodustavad kõrged keskkonnatasud.

Rohepöörde puhul peame nägema nii võimalusi kui kitsaskohti. Võimalustest peame kinni haarama, kitsaskohtadele tähelepanu juhtima ja nendega tegelema.