Veskimägi: energiapoliitika läbikukkumisest rääkida on liiga vara ja palju

Foto: Siim Lõvi/ERR

Nädala jagu rekordeid purustanud kõrges elektrihinnas pole süüdi mitte taastuvenergia või selle tootjad, vaid taastuvenergia võimsuste vähesus ja majanduse ootamatult kiire taastumine, rääkis Eleringi juht Taavi Veskimägi "Esimeses stuudios". Veskimäe sõnul on liiga vara öelda, et Euroopa energiapoliitika oleks ebaõnnestunud.

Veskimäe sõnul ei jää hinnad alatiseks kõrgele tasemele püsima. "Uus normaalsus saab olema selline, et on tunde, kus elekter on väga odav, on tunde, kus on elekter väga kallis. Lähtuvalt sellest, et tulevikus on üha rohkem mitteplaneeritava töötsükliga tootmisseadmeid, ehk siis tuuleelektri või päikeseelektrijaamasid võrgus. Stabiilset kõrget hinda me tulevikus pigem ei peaks nägema. Ja just hinnaerinevused peaksid andma stiimulit tarbimise juhtimiseks, salvestusseadmete rajamiseks," rääkis ta.

Veskimägi märkis, et rohepöörde puhul on oluline silmas pidada, miks me seda teeme. "Mis on selle alternatiivkulu, kui me seda ei tee? On välja arvutatud ja loomulikult need arvutused on ka väga erinevad, aga me saame aru, et triljonitesse ulatuv kulu on see kui me ei proovi kliimamuutust pidurdada, kui me ei pidurda kasvuhoonegaaside emissiooni. Juba kasvõi suvel nägime – üleujutused, põlengud, kõik sellised loodusmõjud, mille arve on ka väga suur," sõnas ta.

"Tõenäoliselt see, mille vastu me investeerime, selle kulu on veel suurem," ütles Veskimägi. Ta lisas, et Eestis on palju arutatud, mida taastuvenergiale üleminekuga võib kaotada, kuid ei keskenduta uutele võimalustele ja uue majanduskasvu loomise võimalusele.

Kõrge elektrihinna mõjude pehmendamiseks vaesematele inimestele näeb Veskimägi lahendusena pigem sihitud sotsiaaltoetusi kui kõigile elektrihinna langetamist. "Tuleb tõesti saada aru, et me täna räägime siin tõesti elektri tipuhindade päevadel. Me oleme ajaloos näinud ka päevi, kus on elektri hind 250 eurot megavatt-tund, aga viimased neli aastat – eelmisel aastal oli keskmine hind 33 eurot megavatt-tund. Oluliselt alla selle hinna on turg meile teinud aastaid elektrihinna kui siis, kui me oleks jätkanud administratiivselt fikseeritud hinnaga," märkis Veskimägi.  

Aasa pöördumine Euroopa Komisjoni poole on Veskimäe sõnul poliitiline valik ülemineku tempo osas. "Praegu nende mõnede päevade või isegi kuu pealt öelda, et Euroopa Liidu energiapoliitika on läbikukkunud, on kindlasti liiga vara ja liiga palju," sõnas ta.

Hinnatõusu taga on ühelt poolt kahekordistunud CO2 kvoodi hind, kuid olulised on ka teised faktorid. "Tõenäoliselt samavõrra kui CO2 hinnatõus on nii gaasi kui kivisöe hindande kolmekordistumine olnud suurem mõju elektrihinna tõusuks kui isegi CO2 hinna suurenemine," rääkis Veskimägi.

Veskimäe sõnul on otsused CO2 kvoodi osas poliitiline valik, mille osas peavad ka valiku tegema poliitikud. "Me ju CO2 mehhanismi disainisime selle jaoks, et aidata taastuvenergia tootmisseadmed turule ja turupõhiselt panna suurte CO2 emissioonidega tootmisseadmed kinni. Nii nagu Eestis on juhtunud," ütles ta.

"Täna ei ole kallis elektrihind mitte selle tõttu, et on taastuvenergia tootjad või palju taastuvenergiat, vastupidi, vähe on taastuvenergiat ja kui seda oleks rohkem, siis me näeksime madalamat elektrihinda. Praegu teevad kalli hinna fossiilkütuste põhised elektrijaamad, kes tarbivad nii gaasi, kivisütt, põlevkivi, kes ostavad CO2 kvooti," ütles Veskimägi.

Kõrgete hindade taga võib peamiselt näha aga seda, et majandus on koroonakriisist taastunud oluliselt kiiremini kui turud ootasid. "Sellest lähtuvalt on reservid madalad. Loomulikult ka klimaatilised tegurid nagu madal hüdroreservide tase Põhjamaades, madalad tuuleolud viimastel aegadel. On nii pakkumise kui nõudluse poolseid tegureid, nõudlus on tugev," sõnas Veskimägi.  

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: