"Kindlasti ei plaani me fikseeritud hinnaga lepingute ülesütlemist või ümber tegemist. Fikseeritud hinnast kinnipidamine lepingus märgitud ajaperioodil on üks olulisemaid elektrimüüja usaldusväärsuse näitajaid. Täidame alati oma lepingukohustust ja kui börsihinnad tõusevad, võtame meie energiamüüjana selle riski enda kanda," ütles Eesti Energia energiatoodete juht Armen Kasparov ERR-ile. Eesti Energial on kodutarbijate turul 70-protsendine turuosa.

Sama kinnitas ka 44 000 kodutarbijat elektriga varustava Elektrumi juhatuse liige Andrus Liivand. "Need, kes on sõlminud fikseeritud hinnaga elektriostulepingu, ei pea üldse muretsema. Kui klient on sõlminud lepingu eelmisel aastal, kui elektrihind oli ajaloo madalaim, siis neid inimesi praegune rekordkõrge elektrihind ei mõjuta," rääkis ta.

Väga paljude tarbijate jaoks saabub aga tõe hetk siis, kui leping lõppeb ja kuna lepingud on sageli sõlmitud aastavahetusel, siis on just see kriitiline aeg, lisas Liivand. "On selge, et uus fikseeritud hinnaga leping ei saa enam olla nii soodsa hinnaga, sest elektrihind põhineb ju turuhinnal. Täna sõlmitav fikseeritud hinnaga elektrileping oleks kindlasti kõrgema tariifiga kui aasta tagasi," ütles Liivand.

Sama tõdes ka Eesti Energia esindaja. "Kui kliendil saab näiteks kolmeaastane fikseeritud hinnaga leping läbi, teeme talle uue hinnapakkumise järgmiseks lepinguperioodiks. Tõsiasi on, et tänaste turuhindade tõttu on ka fikseeritud hinnad aastatagusega võrreldes ligi 30 protsenti tõusnud," ütles Kasparov.

Kasparovi sõnul on fikseeritud hinnaga elektripakett rohkem kui pooltel Eesti Energia klientidest, aga see hulk on turu avanemisest alates 2013. aastal umbes 10 protsenti vähenenud. "Aastate jooksul on tarbijad üha julgemini hakanud eelistama börsihinnaga pakette," märkis Eesti Energia esindaja. "Aga viimase nädala jooksul oleme jällegi näinud, kuidas suur hulk kliente on otsustanud oma hinna fikseerida," lisas Kasparov.

Ka Liivand rääkis, et kuna kliendid võivad oma elektrilepingut vahetada kasvõi iga kuu, siis on üks käitumismudeleid, et elektrihind fikseeritakse talveks ning kevadel minnakse taas üle börsihinna põhisele paketile, mis üldjuhul annab tarbijale soodsama hinna.

Kolmandalt suurelt elektrimüüjalt Alexelalt ei õnnestunud ERR-il kommentaari saada.

Liivandi sõnul hakkab elektrihinda lähiajal mõjutama see, milliseks kujuneb talv – kas see tuleb külm, mis üldjuhul tähendab ka näiteks vähem tuult ja seega ka vähem tuulest toodetavat elektrit või tuleb talv pehme, kõrgema temperatuuri, tugevama tuule ja rohkemate sademetega. Lisaks on soojal talvel ka elektritarbimine väiksem, mis peaks hoidma elektrihinna madalamal. Sellisel juhul võiks elektrihind ka rahuneda, aga kui pole tuult ja on väga külm, võib oodata ka uusi rekordeid, rääkis ta. 

Elektrumi juhatuse liikme hinnangul on praegu kodukliendil sobiv aeg vaadata oma tarbimine üle. "Kui vähegi tahta ja oma kodus ringi vaadata, kuhu elektrit kulub, siis saab tarbimist 20–30 protsendi ulatuses kindlasti vähendada ja tarbimist ka lihtsate vahenditega juhtida. Näiteks ei pea veeboiler soojendama vett 65 kraadini, vaid piisab ka kümmekond kraadi madalamast temperatuurist," rääkis Liivand. Samuti soovitab ta kõigil, kel vähegi võimalik, ka ise elektritootjaks hakata.

Ekspert: praegu vist poleks mõistlik elektrihinda fikseerida

Internetis võrdluskeskkonda elektrihind.ee pidava ettevõtte Go OÜ juhatuse liige Kert Valbet ütles ERR-ile, et tema hinnangul ei pruugi olla mõistlik praeguse väga kõrge elektri börsihinna ajal oma elektripaketi hinda fikseerida.

"Tuleviku elektrihind on ettearvamatu ja inimestel tasub mõelda, kui mõistlik on lühikesel perioodil enneolematutesse kõrgustesse kerkinud hindade juures elektri hinda fikseerida," ütles Valbet.

Pikema perioodi hindu võrreldes võib öelda, et börsipaketid on aastaid end ära tasunud ehk olnud fikseeritud pakettidest soodsamad, tõdes Valbet.

"Fikseeritud hinnad on toonud kasu neile, kellel oli juba eelmisel aasta fikseeritud pakett, sest hinnad on olnud volatiilsed. Täna hinda fikseerides arvestavad elektrimüüjad juba riskimarginaalidega, mis on kõrgemad kui aasta tagasi ja seega on börsipaketi ja fikseeritud paketi valik pigem usu küsimus ja tarbija enda otsustada, ei saa otseselt öelda, kumb on parem või halvem," ütles  ta.

Valbeti sõnul on selge, et elektrimüüjate jaoks on fikseeritud paketid kasulikumad, kuna nendega on võimalik börsipakettidest suuremat marginaali teenida. Seetõttu ka elektrimüüjad fikseeritud pakette soovitavad.

"Küsimus, mida tarbija võiks endalt küsida – kas tegelen aktiivselt elektriturul kauplemisega ja oman selget nägemust kogemuse pinnalt. Kui jah, siis sellisel juhul võib kombineerida ajas fikseeritud ja börsipaketti, kuna fikseeritud pakette saab tarbija igal ajal tasuta lõpetada ka siis, kui lepingu periood on kolm aastat ja nii-öelda õigel hetkel börsipaketile üle minna ja vastupidi," selgitas Valbet. "Kui aga inimene aktiivselt elektriturul toimuvaga kursis ei ole ja pideva paketivahetusega tegeleda ei soovi, siis viimase kümne aasta kogemus ütleb, et börsipakett on soodsam lahendus ja võib eeldada, et pikemas perspektiivis ta selleks ka jääb. Samas tuleb arvestada, et börsipaketil on ka tulevikus suuremaid kõikumisi, kus ühel hetkel võib hind väga kõrge olla ning järgmisel, kui hind on miinuses, makstakse tarbimise eest peale," ütles ekspert.

"Mida teeb elektri hind tulevikus, sõltub paljudest teguritest ja seal ei ole turuosaliste ning ekspertide seas suuri erimeelsusi – keskmine hind võib jääda kõrgemaks ja volatiilsus, ehk rekordmadalad ja rekordkõrged tunnihinnad, võivad jätkuda," lisas Valbet.

Eelmisel nädalal tegi NordPool Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turuhinnad mitu uut hinnarekordit, elektri hind tõusis üle 190 euro MWh eest, mis on ligi neli korda kõrgem kui aasta varem.