"Kui toidupood tohib ühelt poolt alkoholi müüa, siis võib ju pool naljaga küsida, et alkoholi võid müüa, aga peavalu tabletti ei või müüa," sõnas Padumäe "Aktuaalsele kaamerale".

Hambapasta- ja šampooniriiulite lähistel eraldati apteegi jaoks seintega ligi 80-ruutmeetrine ala ning Benu apteegikett pidi seal avama ainult käsimüügiravimeid müüva rohupoe eraldi kassaga.

"Seal oli täiesti seintega eraldatud eraldi ala, eraldi apteegipidaja, kes tagaks kõik proviisori poolt ette antud reeglid. Siis tuli üllatusena, et selline asi ei ole lubatud," rääkis Rimi tegevjuht. 

Ravimiameti õigusosakonna juhataja Kaili Semm põhjendas tegevusloast keeldumist sellega, et antud juhul ei olnud tagatud apteegi turvalisus, kättesaadavus ja apteegiteenuse eristatavus teistest pakutavatest teenustest.

Benu vaidlustas tegevusloata jäämise kohtus, kuid nii esimese kui ka teise astme kohus leidsid, et tegevusloa mitte andmine on põhjendatud, kuna ravimeid ei tohi müüa teiste kaupadega koos, näiteks poes või bensiinijaamas.

"Juhul kui see apteek asub supermarketi müügisaalis, vaatamata sellele, et ta on müügisaalist eraldatud seintega ja see ruum on justkui täiesti iseseisev, siis näeb see siiski välja nagu supermarketi üks osakondadest," selgitas Tartu ringkonnakohtu kohtunik Tanel Saar. Sel juhul ei ole  tarbija jaoks sugugi selge, kas tegemist on üldse apteegiga, kes seal ravimeid müüb ja kas see on supermarketi tegevuse üks osadest.

Kohtuniku sõnul võib apteek toidupoes kujutada ka ohtu rahvatervisele, sest inimene ei pruugi süüa ostes märgata, et on sattunud apteeki. Sel juhul ei pruugi inimene pöörata piisavalt tähelepanu sellele, mida apteeker talle ravimite kohta räägib ega jäta meelde, kuidas neid võtta tuleb.

"Ravimiameti hinnangul, ka kohtud on sellega nõustunud, et on oluline vahe, kas tarbija peab apteeki jõudmiseks läbima supermarketi turvavärvad, osa teenindussaalist ja pärast väljumiseks supermarketi kassade ala või saab ta astuda apteeki ostukeskuse üldkasutatavalt alalt," selgitas kohtunik. Viimasel juhul on inimesele kohe selge, et tegu on apteegiga ja ei teki näivust, et ravimite müük on segunenud toidukaupade müügiga.

"Ma ei tea, kui palju see siis midagi muudab turvalisemaks, kui apteek asub 20 meetrit ühel pool või teisel pool. Kui seal on eraldi kassa, proviisor, siis minu jaoks jääb arusaamatuks, kus need riskid seal tegelikult on," tõdeb Vaido Padumäe.

Benu apteekide pressiesindaja Kaja Kilk ütles oma kirjalikus vastuses, et apteegi omanikfirma ei soovi seda teemat pikemalt kommenteerida, kuna Tartu ringkonnakohtu otsus pole  veel jõustunud ning on võimalus, et see kaevatakse edasi.

Mitmel pool maailmas müüakse väikest valikut ravimeid toidupoodides ja bensiinijaamades, kuid ravimiameti hinnangul pole Eestis selle järele vajadust, kuna võrreldes teiste riikidega on Eestis ühe patsiendi kohta väga palju apteeke.

"Kuna meil on päris palju apteeke, siis apteekidest on võimalik saada väga professionaalset nõustavat teenust ka käsimüügiravimite kasutamiseks. Selles mõttes meil puudub otsene kriitiline vajadus ravimite toomiseks poodi," ütles Kaili Semm. Ta lisas, et mistahes käsimüügiravimite kasutamisel tuleb arvestada potentsiaalsete ohtudega, näiteks erinevate kõrval- ja koostoimetega.

"Kui meil on olemas praegu väga hea apteegivõrk, meil on olemas professionaalsed erialaspetsialistid, kes oskavad nõu anda ravimite kasutamise kohta, siis meie nägemus on küll, et meie peaksime selle võimaluse juurde jääma, kuniks meil ei ole mistahes probleemi käsimüügiravimite kättesaadavusega," kinnitas Semm.