Müller rääkis "Terevisioonis", et nii kiiret hinnakasvu ei ole aastaid nähtud. Enim on hinnatõusu statistikat mõjutanud energiahinnad.

"Inimesed tajuvad, et asjad ja teenused lähevad kallimaks," rääkis Müller. "Lohutab see, et inimeste sissetulekud kasvavad isegi kiiremini, kui on hinnatõus."

Lisaks suurematele sissetulekutele on Mülleri sõnul inimestel tekkinud kriisiajal lisasääste. Ka pensionisüsteemist välja võetud raha ootab kulutamist.

Kaupade hinnatõusu põhjendas Müller tarbimise suurenemise ja nõudluse kasvuga. Samuti sellega, et tarneraskuste tõttu on toodete kättesaamine keerulisem.

Müller pidas loogiliseks, et kui majandus on kukkunud, siis selle taastumisel tundub kasvuprotsent suurem. Samas pidas ta tõenäoliseks, et nii majanduskasv kui hinnatõus on praegu rahunemas.

Müller nõustus, et kuigi näiteks IT-sektorit kriis ei mõjutanud ning võib öelda, et tõstis neid koguni laineharjale, siis kõigis valdkondades seis nii hea ei ole. Ta selgitas, et näiteks turismi ja majutuse valdkonnad kiratsevad võrreldes koroonakriisi eelse ajaga.

Eestil on võrreldes teiste Euroopa riikidega läinud Mülleri sõnul kriisist taastumine kiiremini.

"Start on olnud kiirem, ettevõtjad on kiiresti kohanenud ja püüdnud hakkama saada piirangutega," selgitas ta. "Vedas, et koroonaviirus meid nii kõvasti ei löönud kui mõnda teist riiki."