Eesti Maaülikooli tehnikamajas on viimasel ajal põlenud tuled ööpäevaringselt. Suures osas tudengitest koosnev meeskond on oma unetunde veetnud seal hullumeelse eesmärgi nimel, et saada valmis neljakohaline ja viie meetri pikkune päikeseauto, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kaks aastat kestnud projekti oluline verstapunkt saabub reedel, kui valmis auto tuuakse Ahhaa keskuses esimest korda avalikkuse ette.

Neljapäeval auto veel päris sõiduvalmis polnud, ent pea kuu aja pärast peaks see päikeseenergia toel sõitma kuni 90 kilomeetrit tunnis.

Viis ruutmeetrit päikesepaneele läheb katusele kõige viimasel hetkel, et kalleid ja hapraid paneele mitte kriimustada.

Päikeseenergia inseneri Katriin Kristmanni kinnitusel on päikesepaneelid auto tähtsaim osa.

"Siit me saame endale elektrienergia, mille peal me sõidame. Need päiksepaneelid oleme teinud meie ise, aga päikselemendid ehk need ruudukesed ostetakse eraldi sellisest firmast nagu Maxeon," selgitas Kristmann.

"Kõik on käsitöö, igat paneeli oleme ükshaaval tõstnud, katsunud, vorminud, jootnud, nii et kõik need elemendid on ükshaaval kokku pandud," lisas ta.

Auto ehitati esialgu plaaniga osaleda Austraalia päikeseautode maailmameistrivõistlusel, mis lükkus pandeemia tõttu 2023. aastasse. Nüüd minnakse hoopis asendusvõistlusele Marokosse.

"Kohe kui saime uudise, et Austraalia võistlus ära jääb, kogunesime Euroopa meeskondadega, pidasime plaani, mida teha ja selle tulemusel oktoobri lõpus Marokos võisltused toimuvad," rääkis Solaride'i tegevjuht Kristel Leif.

"Eks me näe, kuidas ta vastu peab. Disainitud on ta Austraalia teedele, aga eks Maroko teed on hoopis midagi muud," tõdes Leif.

Enne 14. oktoobril Marokosse sõitu tuleb veel teha testsõite Eestis.

"See on selline arvamus, mida me kuuleme päris palju, et "Eestis ei ole ju päikest, kuidas te sõidate". Tegelikult on tegemist elektriautoga, millele energiaallikaks on Tesla auto akumoodulid ning autol on lihtsalt võimekus päiksepaneelide abil akut laadida. Samuti on tal võimekus laadida elektrilaadijast. Taga teljes on kaks mootorit ehk tagaveoline pill," kirjeldas Solaride'i inseneeria projektijuht Mart Erik Kermes.

Sadu inimesi kaasanud projekt sai alguse kahe Tartu ülikooli tudengi mõttest ehitada midagi pöörast, mida varem tehtud pole.

"Professor siis õnneks või kahjuks juhatas nad selle tehnoloogiani ja selle võistluseni. Tänaseks on sellest muidugi kasvanud midagi oluliselt suuremat kui esialgne mõte midagi garaaži all nokitseda," ütles Leif.