Tallinna haridusjuhid pole veendunud, et kallim koolitoit kvaliteetsem oleks
Tallinna kooliõpilased tuleb ära toitlustada 1,34 euroga päevas - summa, mida pole aastaid tõstetud. Kuna koolide toitlustamise ühishankes oli konkurents ettevõtete vahel suur, pole Tallinna haridusjuhid enam veendunud, et koolilõuna maksumus liiga väike oleks või et kõrgem hind ka kvaliteetsema toidu tagaks.
Tallinna haridusamet korraldas tänavu 24 koolile toitlustuse ühishanke, mille tulemustega aga koolid rahul ei ole, vahendas "Pealtnägija". Koolide hinnangul on toidu kvaliteet veelgi alla läinud, mistõttu Tallinna ühisgümnaasiumi koolipere on loobunud hankega saadud koolitoidu söömisest ja kasutab ajutisi lahendusi.
Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula ütleb, et koolide toitlustuse ühishanke taga on koolide enda soov.
"Kehtiva korra järgi peaksid kõik koolid ise tegema hanke või volitama selleks kedagi teist. Siin oli tegu volitusega. Põhiolemuselt on rahvusvaheliste hangete korraldamine iga viie aasta tagant väga keerukas. Iga kord tuleb koolijuhil end sellega kurssi viia, see nõuab koolijuhilt palju jõudu ja energiat, et iga viie aasta tagant seda hanget teha. Pakkusime koolidele, kes seda ise soovisid, abikätt, et viia hange läbi," selgitab Pajula hanke tausta.
Rahvusvaheline peab hange seetõttu olema, et suurte koolide puhul, kus käib tuhatkond last, läheb hanke maksumus viie aasta peale nii kõrgeks, et nõue tuleneb otseselt seadusest.
Koolid aga olid tulemusega rahulolematud. Küll on toit enneolematult kehv, küll ei jõuta lapsi vahetunni jooksul ära toita, nii et muist jääb söömata.
"Hanke käigus õppisime ja täpsustasime asjaolusid, kuidas hanget teha, et kvaliteeti ja valikut saada, et võimalikult parim toit oleks laual," ütleb Pajula.
Kuigi hankelepingud kehtivad viis aastat, leidub igal aastal koole, kus leping läbi saab.
Pajula sõnul kogunes selle aasta peale aga rekordpalju koole, kes toitlustajat vajas, sest mõne kooli enda korraldatud hanked olid varem läbi kukkunud, nii et seni jätkati eelmise toitlustajaga pikendatud lepingu abil. Järgmisel aastal on uut toitlustajat vajavaid koole vähem.
"Ka tulevikus, kui koolid soovivad, siis me oleme valmis aitama ja valmis ka nende eest neid hankeid läbi viima."
Järgmise õppeaasta hangetega aga haridusamet veel pead ei vaeva, nendega asutakse tegelema veebruaris-märtsis.
Kvaliteedist rääkides ütleb ta aga, et järgmiste hangete nõuetesse lisatakse kindlasti ka osaliselt mahetoidu nõue sisse.
Koolitoidu maksumus ei pruugi tõusta
Nii koolid kui lapsevanemad on aastaid ahastanud, et 1,34 eurot päevas ei ole kvaliteetse söögi saamiseks piisav. Toidupäeva raha ei ole aga ikka tõstetud. Ka uue eelarveaasta suhtes jäävad haridusjuhid kidakeelseks.
Pajula küll rõhutab korduvalt, et "teema on laual", ent midagi täpsemalt rääkima ei soostu.
"Ei saa eelarvest mitte midagi öelda, sest eelarvemenetlus alles käib. Mingeid hinnanguid ei saa praegu keegi anda ja ka ei anna. Eelarve on poliitiline dokument, rohkem ei saa kommenteerida," ütleb Pajula, lisades siiski, et küsimus toidupäeva maksumuse tõstmisest on "kuidas", mitte "kas".
Pajula juhib tähelepanu, et koolitoidu maksumus ei pruugi olla liiga väike, kuivõrd hankel oli ettevõtete vahel nii suur konkurents.
"Kui vaatame neid pakkumisi, siis polnud ju probleem, et pole pakkujaid selle raha eest, vaid neid oli suhteliselt palju, nii et suudame pakkuda küll erinevaid toiduvalikuid suhteliselt hästi," leiab Pajula. "Toidupäeva maksumuse tõstmisel on küsimus, kuidas tõsta seda selliselt, et midagi ka muutuks. Otsustajad tahavad näha, et kui tuleb raha juurde, mis siis muutub. Teema on laual, aga meil pole täna lõplikke otsuseid."
Eelarve sõltub valimistulemustest
Ka abilinnapea Vadim Belobrovtsev (KE) ei soostu ütlema, aga järgmise aasta eelarves plaanitakse koolitoidu päevamaksumust tõsta.
"2022. aasta eelarve on koostamisel, aga milline see eelarve saab olema, sõltub eelkõige valimiste tulemustest," ütleb ta. "Järgmise aasta eelarve koostamise käigus me arutame seda teemat jätkuvalt ja samuti kaalume võimalust ja vajadust piirhinna tõstmiseks, praegu aga on natuke vara sellest rääkida."
Ka tema viitab aga toidu maksumuse tõstmist kommenteerides konkurentsi tihedusele turul.
"Täna on konkurents selles valdkonnas hästi tihe, vaatamata pikalt püsinud piirhinnale, mis näitab, et ettevõtjate huvi selle valdkonna vastu on suur. See tekitab küsimuse, kas hind on ikkagi madal. Omaette teema on, kui tõstame hinda, siis kas ja kui palju see mõjutab koolilõuna kvaliteeti," ütleb abilinnapea. "Meie eesmärk ei ole olnud ainult tasuta koolilõuna pakkumine, vaid siiski kvaliteetse, mitmekülgse ja maitsva koolilõuna pakkumine, et võimalikult paljud lapsed seda hea meelega sööksid."
Belobrovtsev kinnitab, et teemat on arutatud korduvalt nii linnavalitsuses kui ka haridusametiga. Samuti on kohtutud toitlustajatega, et arutada, kuidas toitlustust ja selle hankeid paremini korraldada.
"Toidu piirihinna suurendamise soov on linnal olemas, kuid küsimus on, kuidas oleks seda kõige õigem ja mõistlikum teha nii, et eelkõige tõuseks koolilõuna kvaliteet, mitte ühe või teise ettevõtte kasum," teatab Belobrovtsev.
Toimetaja: Merilin Pärli