"Pealtnägija": Tallinna koolid on ühishankest saadud toiduga rahulolematud

Foto: Olev Kenk/ERR

Suvel toimus Tallinna koolide toitlustamises põhimõtteline muutus – kui varem otsisid koolid toitlustajat ükshaaval, siis nüüd tehti seda paarikümnele pealinna koolile korraga. Tallinna koolide toitlustushange, kus jagati 25 miljoni euro eest lepinguid, on aga kriitikute hinnangul järjekordne kobarkäkk, mille tulemusega koolid sugugi rahul ei ole.

Tänavu 31. märtsil kuulutas Tallinna haridusamet pärast mitu aastat kestnud luhtunud katseid välja rahvusvahelise riigihanke, leidmaks toitlustaja korraga 24 Tallinna koolile ehk umbes pooltele pealinna üldhariduskoolidest. Tegu on viimaste aastate suurima toitlustushankega, kus oli mängus ligi 25 miljonit eurot.

Haridusameti juhi Andres Pajula sõnul oli eesmärk rahaga efektiivsemalt ringi käia, pakkuda lastele mitmekülgsemat menüüvalikut ning vältida korruptsioonihõngulisi olukordi, kus üksikud koolijuhid muutusid mõne toitlustusfirmaga liiga lähedaseks.

"Tihtilugu varasematel perioodidel olid hanked selliselt üles ehitatud, et võitjaks osutus olemasolev toitlustaja. Turule sisenesid uued teenusepakkujad, kes soovisid ka hangetel osaleda ja ka hankeid võita," põhjendas Pajula.

Katsejänesteks sattunud koolide juhid, kes varem valisid ise meelepärase toitlustaja, polnud hankest algusest peale vaimustunud.

Koolilõuna pearaha ühe õpilase kohta on Tallinnas aastaid püsinud samal tasemel - 1,34 eurot, millest ühe euro maksab riik ja 34 senti lisab linn. Ühelt poolt on räägitud, et see on elukallidusele ammu jalgu jäänud, teisalt – kui vaadata koolide toitlustusega tegelevate firmade majandusaruandeid – ei ole see justkui kehv äri. Kasumid küündivad 50 000 ja mõnel juhul isegi 100 000 euroni aastas.

Kui nüüd pandi haridusameti vahendusel vähempakkumisele korraga paarikümne kooli lepingud, tähendas see arvestuslikult 20-25 miljoni euro suurust pirukat, millest tahtsid tükki paljud. Suurhankel osales 12 firmat, nende seas nii kitsalt koolieinele spetsialiseerunud toitlustajad kui ka suured toitlustusketid nagu Dussman Eesti ja Baltic Restaurants Estonia.

Kogenud tegijate sõnul oli tingimustes algusest peale palju küsitavusi, kuid siiski oli see asi, milles paljud soovisid kaasa lüüa.

"Eks seal tuli ka selliseid tobedusi sisse, et kui Tallinn üritas teha nad kõik standardseks, et kõik hanked oleksid ühesugused, oleks võimalikult lihtne hinnata, siis mingitesse kohtadesse kirjutati sisse mingeid selliseid tehnilisi nõudeid, mida füüsiliselt ruumid ei võimaldanudki," on ka Baltic Restaurants Estonia juht Aaro Lode kriitiline.

Hankes oli 24 kooli, aga pakkumine tuli teha iga kooli puhul eraldi kasvõi seetõttu, et õpilaste arv, köögi võimekus ja muud parameetrid varieerusid. Kui koolidirektorid soovisid rõhuda kvaliteedile – näiteks eelistada eestimaist mahetoitu – siis linna hankel oli kaks peamist kriteeriumi: hind ja kvantiteet. Nõuti, et õpilased saaks valida sõltuvalt päevast kas viie prae või nelja supi vahel ning lisaks oleks valikus hommikusöök ja õhtuoode. Kui lõuna puhul on hind fikseeritud 1,34 peale, siis hommiku- ja õhtusöögi puhul andis väiksem hind rohkem punkte.

"Kooli idee oli algusest peale see, et kvantiteet ei ole kvaliteet. Ka riigihanke seaduse, kui seda hästi lugeda, üks eesmärk on saada kõige kvaliteetsem pakkumine ja me soovisime sisse kirjutada toidukultuuri ja ka kooli eripära kirjeldavad nõudmised või hanketingimused, kuid neid ei soovitud ja siis tehti ühesugune hange kõikidele koolidele," kommenteeris Tallinna ühisgümnaasiumi direktor Mehis Pever.

Hommikusöök ühe sendi eest

Kui juulis pakkumised avati, selgus, et seitse pakkujat, kaasa arvatud Baltic Restaurants, lubasid pakkuda hommikusööki ja õhtuoodet põhimõtteliselt tasuta. Nii on hanke tulemusel on tekkinud näiteks olukord, kus ametlike dokumentide järgi saab Tallinna ühisgümnaasiumis, Õismäe Vene lütseumis, 53. Keskkoolis, Kadrioru Saksa gümnaasiumis ja veel paarikümnes pealinna koolis alates septembrist süüa hommikust ühe sendi (!) eest. See on vaid üks näide anomaaliatest ja küsitavustest Eesti viimaste aegade suurimal toitlustushankel.

"Kõik, kes on poes käinud ja toiduaineid korvi tõstnud, kõigil nendel inimestel on ettekujutus, mida saab või ei saa ühe sendi eest," on Dussmann Eesti juht Anella Stimmer kriitiline.

Seda summat ei võetud õhust, vaid alampakkumine on turul kestnud aastaid, teineteist selle pärast kohtusse kaevatud ja sealt kinnitust saadud, et ühe sendiga võib ja saab lastele süüa teha. 

Sisuliselt ütlevad toitlustusettevõtjad, et kui sellist pakkumist ei tee, siis sellisel kujul korraldatud hanget võita ei ole võimalik. Lepingu võitmine oli firmadele nii tähtis, et lisatoit anti sisuliselt pealekauba. Kuna pakkumisse ei saa kirjutada null eurot, pandi kirja üks sent.

"Kui riik on öelnud, et selline asi on okei, mis meil siis muud üle jääb? Kui me seda ühte senti ei paku, siis järelikult me ei võida," õigustab hinnapakkumist Baltic Restaurants Estonia juht Aaro Lode.

Võitja liisuheitmise teel

Kuna seitse firmat esitasid sisuliselt identse pakkumise, tuli ligi pool aastat kestnud rahvusvaheline hange jagada nende vahel liisu heitmisega.

"Oli kümme minutit iga loosi jaoks. Öeldi välja, et nüüd see kool, need toitlustajad tulevad, istuvad laua taha, tõmmati loosi, siis öeldi, et nüüd järgmine kool ja need toitlustajad, osa läks välja ja osa tuli juurde, niimoodi siis 24 korda järjest," kirjeldab Aaro Lode protsessi.

Lode juhitav Baltic Resturants võitis loosiga viis lepingut ja samamoodi jagunesid pakkujate vahel teised koolid. Ja hommikusööki pakutaksegi nüüd sisuliselt tasuta.

"Tegelikult äriettevõtetel on väga keerukad hulgiostulepingud ja väga keerukad niisugused lepingud, millest me ei tea väga palju. Mina ei oska ju ka sellele vastata, kui tegelikult näiteks seesama tootja või seesama lepingupartner saab mõne tootja käest võib-olla mingisugused pudru toorained tasuta, siis on ju võimalik ka teoreetiliselt materjali eest mitte maksta," pakub Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula olukorrale selgitust.

Toitlustajad ütlevad, et hommikusöögi sööjaid on nii vähe, et sisuliselt tasuta pudru keetmine neid miinusesse ei vii.

Kui aga kooliaasta kuu aega tagasi pihta hakkas, selgus, et direktorite kahtlused ja hirmud ei olnud siiski asjata.

"Esimestel päevadel toidu väljanägemine ja ka maitse kohati ei olnud vastuvõetav ja selliseid apsusid oli veel, mille tulemusena suur osa põhikoolist ja gümnaasiumist loobus koolitoitu kasutamast, söömast. Hoolimata sellest, et neid valikuid tekkis justkui näiliselt rohkem," ütleb Tallinna ühisgümnaasiumi direktor Mehis Pever.

Andres Pajula lubab, et haridusamet läheb sellesse kooli olukorraga tutvuma.

"Me teeme kontrolli, me selgitame välja põhjused. Vaatan need lepingud üle, et kas need lepingud on täidetud või mitte," ütleb Pajula.

Koolijuhtide ühingu esimees Raino Liblik nimetab peamise murekohana teenindust.

"Tallinna koolid on väga suured, õpilasi on palju ja ka toitlustamine peab toimuma väga hästi, õlitatult. Sageli see ei toimi täna nii. Päris suur arv lapsi igas koolis ei jõua täna lihtsalt vahetunnis sööma või ei saa söönuks, sest tema järjekord ei jõua kätte," ütleb ta.

Aaro Lode aga usub, et ajaga hakkab kõik laabuma.

"Andke ükskõik millisele Tallinna toitlustajale piisav aeg asjad paika seada ja siis kõik asjad lähevad normaalseks. Ka meil endal on näited, kus hankeleping sõlmitakse 24. augustil ja 1. septembril me peame juba toitlustama. Kusjuures vahepeal peame hankima kõik seadmed, palkama töötajad, koolitama neid, tellima tooraine. Ma arvan, et isegi kodus ei tahaks ükski inimene pidu korraldada sellise teavitusajaga," põhjendab Lode.

Viies koolis on toitlustushanke tulemused praeguseks vaidlustatud ja laste toitmiseks kasutatakse ajutisi lahendusi.

Et probleemid on tõsised, näitab kasvõi see, et koolijuhid julgevad haridusametit avalikult kritiseerida. Ameti pikaaegne juht Andres Pajula leiab, et etteheited on ülereageerimine, mille taga on direktorite mugavus ja suutmatus muutustega kaasa minna.

"Paljud koolijuhid olid kindlasti sellele vastu, et lepingupartnerid muutusid ja ka liisuheitlemisel nad seda väljendasid üsna selgelt. Näiteks üks hea hea lugu ühest koolijuhist ja ühest hankest - ilus jutuajamine, et vot meil vahetus toitlustaja, aga me leppisime hoolekoguga kokku, et me teeme kõik, et ta elu põrguks teha. Toitlustaja polnud veel kooliuksest sissegi astunud, kui koolijuhil juba oli tegelikult plaan, kuidas toitlustajaga mitte koostööd teha," kritiseerib Pajula.

Ühes on Pajula pahaste toitlustajate ja koolijuhtidega siiski nõus – kontrolli tuleks tõhustada, et karmis konkurentsis alla aetud hinnad ei kahandaks lastele pakutava toidu kvaliteeti.

Koolilapsi toitlustatakse hanke tulemusel kaks korda odavamalt kui näiteks Tallinna Vangla kinnipeetavaid. Kui kriitikute sõnul ei saa see tulla muu arvelt kui söögi kvaliteet, siis toitlustajate sõnul on teoorias ka muid katteallikaid, näiteks puhvetis müüdavad saiakesed ja limps.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: