Tartu Holmi kvartali arendus seisab ummikus juba neli aastat

Holmi kvartali võidutöö vaade.
Holmi kvartali võidutöö vaade. Autor/allikas: Tartu linnavalitsus

Tartu Holmi kvartali arendamiseks toimus juba aastal 2017. arhitektuurivõistlus. Kvartalis kuulub maa kolmele eraomanikule, riigile ja linnale, kuid omavaheliste vaidluste tõttu pole hoonestamiseni siiani jõutud.

Aastal 2019 tegi Margus Linnamäele kuuluv MM Grupp taotluse algatada osale Holmi kvartalist detaillplaneering. Linnvalitsus seda ei teinud, viidates MM Grupi soovile rajada hoonetele rohkem korruseid, kui hoonestuskava ette näeb.

Ka oli mureks kuidas lahendada juurdepääsud naaberkruntidelt, kui planeering teha vaid osale kvartalist. Siiski väidab Tartu abilinnapea Reno Laidre, et saab ka planeerida krundi kaupa.

"See MM Grupi kinnistu tegelikult paikneb kvartalis sellisena, et linnaga koos maaüksusi planeerides nad saavad juba ligipääsu avalikule tänavale. Teoreetiliselt on võimalik väiksemaid kvartaleid arhitektuurivõistlust aluseks võttes eraldi planeerida," ütles Laidre ERR-ile.

MM grupi esindaja Rene Teimann ütles, et soov rajada hooned arhitektuurivõistlusega kooskõlas on neil olemas. Siiski ei ole kahe aastaga edusamme.

Laidre tunnistab, et teise suure eraomanikuga Urmas Pastiga, kellele kuulub Atlantise hoone, on linnavalitsusel erimeelsusi.

"Ta pigem sooviks ikka hoida oma hooneid võimalikult jõe lähedal ja jõe kohal ja tulevikus hoonestada seda intentsiivsemalt, kui arhitektuurivõistlus ette näeb. See arhitektuurivõistlus nägi ette umbes 18 000 ruutmeetrit ehitusõigust Narva maantee 2 maaüksusele. Omanik arvas, et see võiks olla mõned tuhanded suurem," selgitas Laidre.

Urmas Past ERR-i komentaaripalvele neljapäeval ei vastanud.

Kvartali arengut pidurdab ka tõik, et riigiteenuseid koondava riigimaja ehitamise plaan jäi katki.

"Riigil on Tartu linnas reservmaad väga vähe. Riik hoiab maad nii tänasteks kui ka tulevasteks eesmärkideks. See maavajadus võib ka hiljem selguda, siis peab ka riigil see maatükk olemas olema. Lisaks Riigi Kinnisvara aktsiaseltsile on ka huvi üles näidanud haridusministeerium. Riik kindlasti ei suuna sellist maad oksjonile, eraomandisse," ütles maa-ameti peadirektori asetäitja Triinu Rennu.

Kvartali kolmanda eraomaniku Imre Peetsi krunt on riigimaa kõrval. Kunagi oli seal Peetsi isa lapsepõlvekodu, see hävis teises maailmasõjas. Peets kvartali arenguid ise eest vedada ei soovi, küll on ta nõus oma krunti müüma.

Tartu linn sai aasta tagasi kvartali Emajõe kalda omanikuks. Kaldal loodab Reno Laidre hoogsamaid arenguid: "Selleks, et ehitada kaldapromenaadi linna oma maale. See ajahorisont on selline, et kahe, kolme, hiljemalt nelja aasta jooksul kindlasti võiksid siin olla muudatused näha."

Laidre ütles, et lahenduse leidmiseks peab kõigi maaomanikega taas maha istuma pärast uue üldplaneeringu kehtestamist.

Linnavolikogu heakskiidu juhul jõustub uus üldplaneering 18. oktoobril.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: