Samost ja Sildam: ka teistsugune valitsus poleks väga erinevat eelarvet teinud

Foto: Ken Mürk/ERR

Sel nädalal valitsusest riigikokku saadetud 2022. aasta riigieelarve kava ei oleks olnud oluliselt teistsugune ka siis, kui valitsuse koosseis oleks teistsugune, leidsid Anvar Samost ja Toomas Sildam omanimelises Vikerraadio saates.

Samost tõdes, et tegemist on üsna klassikalise valimiseelse eelarvega, kuna seda hakatakse menetlema 17. oktoobri kohalike valimiste eel ning selle mõju jääb 2023. aasta riigikogu valimiste eelsesse aega.

Sildami sõnul püüavad valitsuskoalitsiooni moodustanud Reformierakonna ja Keskerakonna poliitikud kõik eelarves sisalduvad palgatõusu lubadused enne 17. oktoobri kohalikke valimisi oma võimalike valijate teadvusse viia, mida Samost pidas samas ka loomulikuks. "On loomulik, et poliitikud püüavad valijatele meele järele olla," märkis ta.

Samas leidis Sildam, et eelarve ei oleks suuresti teistsugune olnud ka siis, kui oleks jätkanud Jüri Ratase teine valitsus (Keskerakond, Isamaa ja EKRE). Võib-olla oleks EKRE nõudmisel eraldatud rohkem raha siseturvalisusele, kuid ilmselt oleks ka see valitsus loobunud aktsiiside tagasi tõstmisest, lisas ta.

"Olen nõus, et järgmise aasta eelarve poleks mõne teise valitsuse koosseisu puhul väga erinev tulnud," nõustus Samost.

Tema sõnul on sellel objektiivsed põhjused, kuna vähemalt 80 protsenti riigieelarvest on seadustega juba ette paika pandud. "Teiseks tundub ka erakondade mänguruum üsna sarnane, meie erakondade vahel ei ole hiiglaslikke eelarvepoliitilisi erinevusi, ainult detailid," lisas ta.

Samosti hinnangul suunavad Eesti eelarvelised valikud olulisel määral meist mittesõltuvad tegurid ja seetõttu on kõik parlamendierakonnad eelarvepoliitilistes küsimustes ühte nägu.

"Kui ikka Euroopa Keskpank jätkab meie viieprotsendise või Saksamaa neljaprotsendise inflatsiooni puhul täie hooga raha turule kütmist, siis me võime siin Eestis rääkida eelarve tasakaalust, inflatsiooniga võitlemisest, energiahindade kasvu pidurdamisest või millest iganes – see on kõik üks tore retooriline harjutus. See on see kontekst," tõdes Samost. Tema arvates ei ole riigikogus eelarve menetluses üllatusi oodata.

Sildam meenutas, et kui ka hakataks eelarvegaga venitama, siis valitsus seob selle usaldushääletusega ning eelarve võetakse väga kiiresti vastu.

Samost tõi esile selle, kuidas Reformierakond, mis jaanuaris valitsusse saades hakkas kevadel rääkima kärpimise nõudest. "Kui erakondade-vahelisi erinevusi vaadata, siis minu jaoks oli küsimus, kui kaua võtab Reformierakonnal aega, et mõista, milline on praegune majanduskeskkond," rääkis ta.

Sildami sõnul oli Reformierakonna 60-miljonilise kärpe nõue dogmaatiline vaade eelarve tasakaalule. "Ta tuli oma vana pildiga, mis oli neil kaasas olnud kuni aastani 2016, kui nad opositsiooni kukkusid ja nüüd nad võtsid selle sama pildi uuesti välja," leidis Sildam.

"Vaatamata sellele, et Keskerakonna esimees Jüri Ratas või ka riigikogu rahanduskomisjoni keskerakondlasest esimees ütlesid kevadel, et ootame majandustulemused ära, jätkas Reformierakond läbi kogu suve kärperetoorikat," tõdes Samost. Ta avaldas kahtlust selle suhtes, et Keskerakond oleks nõustunud hakkama topeltvalimiste-eelsel aastal kärpima, kui Eesti on nagunii oma kärpeloogikaga ainulaadne Euroopas ja terves maailmas.

"Miks Reformierakond nii ennast kahjustavalt kõik need vahepealsed kuud käitus, on üllatus," lisas Samost.

Sildam pidas selle põhjuseks avalikkusele varjatud erinevaid vaateid Reformierakonna sees.

Samosti hinnanul on uus eelarvekava eelmistest küll pisut lihtsamini loetav ja võrreldavam, kuid arvestades, et eelarve on koostatud tegevuspõhisena, on see endiselt "sama absurdne kui viimased kaks aastat". Ta tõi välja, et iga ministeeriumi eelarvepeatükile on siiski lisatud osa, mis lubab seda võrrelda eelmise aastaga.

"Aga kui küsida, kui meil oleks praegu teistsugune valitsus, siis olen skeptiline selle suhtes, kas meil oleks teistsugune eelarve," märkis Samost.

Saatejuhid analüüsisid ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) populaarsuse kasvu, elektrituru seaduse muudatuste heakskiitmist riigikogus ja Eesti elektrivarustuskindlusest ning liiklustrahvide tõstmise ettepanekut.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: