Fiktiivsed elukohad valimistel tõstatavad küsimuse regulatsioonide üle
Kuigi kohalike valimiste eel on fiktiivseid elukoha registreeringuid tehtud aastaid, siis nüüd on näiteks Elva volikokku kandideerijad võtnud konkurentide eemaldamiseks ette kohtutee. Riigiõiguse eksperdi sõnul tuleks üle vaadata regulatsioonid.
Mitmetes piirkondades on viimastel nädalatel tekitanud küsimusi valimistel kandideerijate fiktiivsed elukoharegistreeringud piirkondadesse, kus nad soovivad kandideerida. Nii on näiteks Elva vallas kolm Isamaa nimekirjas kandideerijat pöördunud kohtusse, et kohustada valda nelja konkurendi elukoha andmeid muutma.
Halduskohus kaebust ei rahuldanud, kuid kaebaja plaanib edasi pöörduda ringkonnakohtusse.
"Halduskohtu otsus oli mõneti üllatav. Kunagi varem ei ole sellist probleemi püstitatud ja me tahame minna selle asjaga lõpuni, et saada selgus, kas on siis okei kui elukohateade ja tegelik püsiv elukoht ei vasta tõele," sõnas Elva volikogu kandidaat Vahur Jaakma (Isamaa).
"Tänane seadus ütleb, et inimesel võib olla ka mitu elukohta ja ta ise otsustab, milline on tema registrijärgne elukoht. See on olnud minu valik panustada Elva valda," sõnas valimisliidus Sinu Elva Vald Elva volikokku kandideeriv Marika Saar.
Riigiõiguse eksperdi Paloma Krõõt Tupay sõnul saavadki mitme elukohaga inimesed otsustada, kuhu nad soovivad oma elukoha registreerida. Oluline on selle juures aga asjaolu, kas kandideerija on valmis panustama kohaliku elu edendamisse või on tegemist peibutuspardiga.
"Kui inimene näiteks paneb ennast ühe vanema daami juurde elukohana kirja, kus elavad juba 25 muud isikut korraga enne kohalikke valimisi. See tundub küsitav. Üle vaadata tuleks ka eeldatavasti regulatsioon sellest, kes kus elab, kuhu me oleme rahvastikuregistrisse kantud. Paljud inimesed liiguvad. Mõni peab linnas töötama, veedab enamuse ajast hoopis väljaspool linna, teises kohalikus omavalitsuses, sooviks ka sinna panustada," rääkis Tupay.
Politoloog Alar Kilbi sõnul on valimistel kandideerimiseks oma ametlikku elukohta ka varasematel aastatel muudetud. Tema sõnul võib pidada Isamaa liikmete praegust tegevust poliitiliseks taktikaks konkurentidest vabanemiseks, mis toimib eelkõige väiksemates piirkondades, kus kogukonnatunne on suurem.
"Ta on kindlasti erakonnapoliitikas valimistel selline strateegiline vahend, kuna sihtmärgiks on ikkagi võetud konkurentide häältepüüdjaid ka. Antud hetkel on see rohkem Isamaa taktika olnud ja kui pretsedent on edukas, siis tulevikus kasutatakse seda Isamaa vastu ka," rääkis Kilp.
Toimetaja: Barbara Oja