Sõjamuuseumi juht: 600 000 eest vahetatakse välja võidusamba valgussüsteem

{{1633520400000 | amCalendar}}
Foto: Priit Mürk/ERR

Sõjamuuseumi juht Hellar Lill ütles, et Vabaduse võidusamba renoveerimise käigus on plaanis tuleval aastal vahetada välja kogu valguse- ja automaatikalahendus. Ekspertide hinnangul võiks sagedase remondi asemel aga kaaluda uue monumendi rajamist.

"2022. aastaks on plaanitud üks suurem töö: samba valguse- ja automaatikalahenduse hankimine, seda siis 600 000 euro eest," ütles Lill ERR-ile.

Lill täpsustas, et valgustuse ja selle juhtimiseks vajaliku väljavahetamine toimub tuleval aastal esmakordselt pärast samba püstitamist.

Eesti sõjamuuseumi andmetel on 2009. aastal rajatud võidusamba hooldus- ja energiakulud aastas umbes 70 000 eurot. Nendele on aga lisandunud ka renoveerimiskulud, mis on tänaseks kasvanud üle 1,8 miljoni euro.

"Tänavu toimub samba tagaseina valgustite vahetus, mis läheb maksma 49 000 eurot," lisas ta.

Lill rääkis, et eelneval viiel aastal kui Vabadussõja võidusammas on olnud sõjamuuseumi hallata, on tehtud töid 523 000 euro eest.

Lille sõnul vahetati 2016. aastal samba tagaseina plaadid ja valgustus, mis maksis 75 000 eurot, 2017. aastal samba jalami graniitplaadid maksumusega 76 000 eurot, 2018. aastal samba peatrepp ja valgustid ning vahetati samba klaasdetailid, mis läks maksma 237 000 eurot. 2019. aastal vahetati välja samba ristiosa klaasdetailid, mis maksis 89 000 eurot ja 2020. aastal tehti 46 000 euro eest samba peatrepi ees olevate tänavakivide vahetus ja paekivimüüri taastamine.

Samba tehnilist seisundit analüüsinud tehnikaülikooli teadur Argo Rosin ütles, et tegemist ongi tavapärasest erineva ehitisega ja nii on kaasnevad kulud paratamatud.

"Senised uuringud on näidanud, et temperatuur mõjutab eluiga nendel LED-idel ja selle tõttu oli tegelikult ka omal ajal vaja sinna ventilatsioonisüsteem ehitada. Loomulikult sellisel valgustusega sambal, mistahes riigis on alati omad kulud," rääkis Rosin.

Rosina sõnul on samba sellisel kujul hoidmine poliitiline otsus ning see tähendab, et kulud jätkuvad. "Küll ma arvan, et tehnoloogiad arenevad edasi. Ka LED-tehnoloogiad. Nii, et need kulud tänu tehnoloogia arengule, üleüldiselt maailmas kulud tehnoloogiale ikkagi vähenevad," rääkis ta.

Arhitektide liidu liikme Karli Luige sõnul võiks aga kaaluda uue monumendi rajamist.

"Ilmselt on tõepoolest üks võimalus see, et me kogu aeg investeerime juurde, parandame ära ja kasutame paremaid materjale. Võib-olla siis need kulud lähevad väiksemaks. Ma ise jällegi kutsuks üles valitsust mõtlema sellele, et võib-olla on aeg tunnistada, et see lahendus ei olnud kõige parem," ütles Luik.

"Kuna seal monumendi sees on väga ilus betoonkehand, et näiteks see sama raha, mis läheb praegu vana monumendi parandamiseks, selle asemel summa suunata uude konkurssi ja hoopis rajada uus monument," sõnas arhitekt.

Toimetaja: Aleksander Krjukov, Lauraliis Süldre

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: