Eelmise aasta 5. novembril sängitati ühishauda 199 inimese, sealhulgas viie juudi soost ohvri säilmed. Inimsäilmed pärinesid Kuressaare lossi kõrval Väike-Linnapel asunud 1960-ndatel püstitatud fašismiohvrite memoriaali ühishauast, mille lahtikaevamist oli alustatud kuu aega varem.

Kuigi esialgu anti Grambergi sõnul mõista, et kalmistule viiakse üle ka vana mälestussammas, haigutab praegu uuel matmispaigal vaid tähistamata mullaplats.

Gramberg käis Saaremaal olukorraga tutvumas ja on nähtust nördinud.

"Kui ma sel aastal Saaremaal puhkusel olles tahtsin vaadata, mis kalmistul toimub, oli pilt üsna sünge – ühishaud Saikla-Nõmme kalmistul ei ole peaaegu enam nähtav," kirjeldas Gramberg.

"Mingit mälestustahvlit ei olnud. Seal on üks mälestussammas, mis oli seal juba varem, kui teisest kohast maeti ümber Saksa okupatsiooni ajal tapetud inimesed. Aga sellel ühishaual ei olnud isegi mitte mingit tahvlit," kirjeldas Gramberg.

Grambergi teeb eriti murelikuks asjaolu, et tähistamata on jäänud nende inimeste viimane puhkepaik, kes mõrvati puhtalt juudi rahvuse tõttu. "Nende hulgas on viis juudi soost inimest, kes lasti Saaremaal maha ainult sellepärast, et nad olid juudid," ütles ta.

"Andmeid selle kohta, et nad oleksid nõukogude okupatsiooniga koostööd teinud, ei ole. Üks neist oli näiteks arst, teine ja tema naine olid kaupmehed, neil oli Kuressaares Lossi tänaval kauplus. Kui nõukogude võim tuli, siis kauplus riigistati, seega on väga ebatõenäoline, et ta tegi okupatsioonivõimudega koostööd. Veel üks inimene, kes oli sinna maetud, oli Savel Kletski, kes oli Tallinna Kaitseliidu maleva liige ja sportlane. Ta oli motosportlane, kelle nimel oli 11 rekordit. Ta lasti Kuressaares maha ja politsei väljastas tõendi, et tema mahalaskmise põhjus oli see, et ta on juut," lausus Gramberg.

Gramberg lisas, et juutide mahalaskmise kohal Kuressaare lähedal asuvas Loode tammikus oli ka mälestuskivi, mida aga eelmisel aastal lõhuti.

Gramberg tõi välja, et lossi lähedal asunud Väike-Linnape fašismiohvrite mälestussambal (autorid arhitekt Allan Murdmaa ning skulptorid Matti Varik ja Riho Kuld - M.P.) ei olnud nõukogude sümboolikat, seega jääb talle mõistmatuks, miks see üldse eemaldati.

"See on üks asi. Teine asi on see, et riigikantselei juures töötanud komisjon, mis revideeris kõiki nõukogudeaegseid mälestussambaid, leidis, et seda mälestussammast ei ole mõtet teisaldada. See ei ole seotud sõjaväelastega, sinna on maetud ainult tsiviilisikud ja Eesti kodanikud. Siis aga otsustas Saaremaa vald, et tuleb ümber matta. Olgu, maeti ümber, aga mingit lugupidamist on vaja avaldada, sest need inimesed ei saa enam enda eest seista," sõnas Gramberg.

Sõjamuuseum: pole olnud aega

Eesti sõjamuuseumi direktor Hellar Lill selgitas tekkinud olukorda suure töömahuga, mis on asutust ümbermatmiste lainel viimastel aastatel saatnud. Lill möönab, et uute hauatähistega ei ole veel tegeleda jõutud, kuna sarnaseid paiku on Eestis mitu.

"Mis puudutab asjakohaseid selgitusi, tähistamist ning lugusid selle kohta, kust need inimesed ümber maeti ja kus nad algselt olid, siis ma möönan, et me ei ole lihtsalt jõudnud sellega veel tegeleda," tunnistas Lill. "Selliseid kohti on Eestis veel ja tavaliselt lepime kohalike omavalitsustega kokku, millisel viisil need infotahvlid või tähistused panna."

Lill märkis, et luges ka Eesti Juudi muuseumi ühishaua-teemalist sotsiaalmeedia postitust. "Parandan, et seal oli küsimus, miks üldse säilmed ümber maeti, kui monumendil ei ole punasümboolikat. See monument ei puutunud selles mõttes asjasse, vaid tegemist oli ebasobivas kohas asuva sõjahaua ümbermatmisega," lisas ta.

Lill lükkas tagasi kriitika ümbermatmiste ebapiisava väärikuse kohta, rõhutades seaduste järgimist ja viisakat asjaajamist. "Esiteks on need ümbermatmised kindlasti tehtud väärikalt ja korralikult. Inimeste säilmeid on kindlasti koheldud lugupidavamalt kui nendes avalikes kohtades, kus nad enne olid," sõnas ta.

Küll aga puudub tähiste paigaldamisel konkreetne ajakava. Küsimusele, millal peaksid Saikla-Nõmmele ilmuma nimed ja selgitused hukkunute kohta, vastas Lill, et sellist tähtaega ei ole.

Sõjamuuseumi esindaja lubas aga, et probleem lõpuks lahendatakse.

"Ma usun, et me saame Saaremaa vallaga, nii nagu ka teiste omavalitsustega, koostöös need asjad lahendatud ja ma ei näe selles probleemi, küll me teeme need korda," kinnitas ta. Kuressaare lossi tagant demonteeritud vana monumendi praeguse asukoha osas ei osanud Lill hetkel täpset vastust anda. Varem on Saaremaa vallavõim rääkinud kavast viia see Sõrve militaarmuuseumisse.

Tänavu on sõjamuuseumil jäänud ümber matta veel paar plaanilist sõjahauda, aga sõjahauad, mis pole olnud tähistatud ja mis tulevad välja ehitustööde käigus maapõuest, ei kao, nii et see töö Lille sõnul tõenäoliselt jätkub veel aastaid.

Kuni ametlike tähiste paigaldamiseni püsib ühishaud Saikla-Nõmme kalmistul visuaalselt märkamatu ning paistab teadmatule möödujale vaid suvalise mullakünkana.

Gramberg lahendas olukorra ajutiselt omal käel: "Juudi traditsiooni järgi pannakse hauale kivi, nii et ma leidsin sealt ühe kivi ja panin hauale, sest muidu oleks see täiesti tähistamata."