"Pealtnägija": puuküürniku välja tõstmiseks võib kuluda aastaid

Foto: Karin Koppel

Septembris tõsteti võõralt pinnalt välja endine seltskonnatäht ja ajakirjanik Kadi Viljak. Aktsioonile eelnes aga rohkem kui kaks aastat juriidilist juntimist, kahjustatud närvirakke ja kulusid, mis pani "Pealtnägija" loo asjaosalised küsima – kas süsteem on vigane?

Pealtnägija on aastate jooksul teinud mitmeid lugusid niinimetatud puuküürnikest, aga selgub, et neid leidub ikka veel ka 2021. aastal.

Põhja-Soomes arstina töötav Anti Reinik otsustas 2018. aasta sügisel välja üürida talle Tallinna vanalinnas kuuluva 30-ruutmeetrise korteri.

Maakleri avaldatud kuulutusele reageeris Viljak kiiresti. Kuna Reinik oli Viljaku varasemast värvikast eluteest kuulnud, oli mees algul kõhklev, kuid tal paistis olevat regulaarne sissetulek ning omanik ootas, et ka maakler on tulevase üürniku tausta osas tööd teinud.

Asjatundjate sõnul ongi võtmemoment taustakontroll. Paljudes riikides on normaalne, et üürnikult nõutakse maksejõulisuse tõestust ja soovitusi, Eestis see pigem kombeks pole.

Reinik ja Viljak sõlmisid tähtajatu üürilepingu 3. novembril 2018 – üüri suuruseks oli 515 eurot kuus, millele lisandusid kommunaalid. Allkirjastati akt, millega anti üle sisustatud korter.

Kadi Viljak ise selle loo jaoks sisulist kommentaari ei andnud. Kuu aja jooksul ta lubas ja ka nõudis korduvalt kommentaari võimalust, aga ükski kokku lepitud kuupäev ei pidanud ning lõpuks vastuseid ei saabunud – seetõttu toetub Pealtnägija loos kohtu materjalidele ja dokumentidele.

Mured üürnikuga algasid mõned kuud peale korteri üürile andmist

Esimesed ebakõlad tekkisid, kui Viljak tahtis osa Reinikule kuuluvast mööblist korterist minema viia. Mees polnud vastu, aga tahtis teada, kus ja mis tingimustes mööbel hoiustatakse.

Hilinemised maksetega algasid 2019. aasta alguses. Näiteks saatis Viljak ühel hetkel koopia, nagu oleks ülekanne kusagilt välismaa pangast tehtud, aga seda ei laekunud kunagi.

"Algul ma ikkagi helistasin talle intensiivselt. Ja ütles, et ei, et ta ikkagi maksab ära ja et ikkagi see tööandjal on mingid raamatupidamise probleemid ja nädalavahetused, leidis põhjendusi," rääkis Reinik.

"Pöördeliseks läks moment selles, et kui ta mulle teatas märts-aprill 2019 e-mailiga, et ta on ära viinud mööbli. Ja ta väga põhjalikult kirjeldas seda mulle, mida ta on ära viinud. Aga ta ei täpsustanud, kuhu ta viis selle," sõnas korteriomanik.

Selle asemel ületas uudiskünnise, kuidas Viljak, kes selleks hetkeks juba ignoreeris enamikke Reiniku kirju üürivõla osas, räuskas tänaval ja viidi lõpuks politsei poolt väidetavalt kainenema. Omaniku mõõt sai täis ja 30. aprillil teatas ta üürilepingu erakorralisest üles ütlemisest ning andis suhteliselt lühikese tähtaja, 11. mai, sest kartis korteri sisustuse pärast.

"Siis tulin kahe tunnistajaga kohale. Loomulikult ta ei olnud nõus välja kolima. Siis me tulime sellisele kompromissile sel samal päeval – tunnistajate juuresolekul – mina ja Viljak sõlmisime uue lepingu, et kui ta ei ole samaks päevaks kella viieks ära maksnud üürivõla ja hiljem mööbli tagastanud,  siis leping loetakse lõppenuks. Ta ise pani allkirja sinna alla," rääkis Reinik.

Õhtuks raha laekunud ei olnud ning Viljak keeldus välja kolimast. Omanik kutsus seepeale politsei, kes soovitas tsiviilasjaga kohtusse pöörduda. Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liikme Indrek Veso sõnul lõppevadki sellised politsei väljakutsed tavaliselt näpuvibutusega ja inimestel soovitatakse pöörduda kohtusse.

Korteri vabastamiseks tuleb läbida aastatepikkune kadalipp

Reinik mõistab, et põhiseadusest tulenevalt ei tohi kedagi enda kodust ilma kohtuotsuseta välja tõsta. Teda nörritab just kafkalik kadalipp, mis järgnes. Viis päeva hiljem, 16. mail pöördus ta Tallinna üürikomisjoni. Ehkki komisjoni reeglite järgi peab kaebuse läbi vaatama kuu ajaga, tuli otsus kolm kuud hiljem, augusti lõpus.

Omanike liidu juhatuse liige märkis, et teinekord on mõistlikum pikemat vaidlust ennustades üürikomisjon aja säästmiseks vahele jätta. "Minna kohe kohtusse, et siis menetlus oleks selle võrragi kiirem," sõnas Veso.

Reinikul oli küll soodne üürikomisjoni otsus, aga Viljak vaidlustas selle kohtus. "Viljak, väga tark inimene, teadis ilmselt Eesti seda tsiviilmenetlusseadustikku, kasutas maksimaalselt ära seda 30-päevast ootamisaega ja siis põhimõtteliselt viimasel minutil, praktiliselt viimasel päeval, 17. septembril 2019 tegi avalduse maakohtusse. Maakohtus käis asi väga-väga aeglaselt," rääkis Reinik.

Reinik sai esimese võidu üürikomisjonis augustis 2019, maakohtus tuli võit juulis 2020 ja Ringkonnas novembris 2020, aga otsus jõustus pärast tiiru Riigikohtusse alles 2021. aasta juunis  ehk kaks aastat hiljem. "Ta on kasutanud kõiki neid formaalseid võtteid, mis talle võimaldavad tasuta elamist riigi kaitsel. Kogu see protsess on sundinud mind olema sotsiaaltöötaja. Pakkuma inimesele riigi kaitsel tasuta sotsiaalkorterit. See on see loo moraal. Ja kui ma olengi juhtinud igas instantsis - üürikomisjonis, maakohtus, ringkonnakohtus, riigikohtus - tähelepanu, et seda ju teete, et kes siis mind kaitseb selles olukorras? Sealt ei vastata, lihtsalt ei vastata," kirjeldas Reinik.

Korteriomaniku esindaja vandeadvokaat Leino Biini sõnul on regulatsioon üürile võtja kaitseks, kuid üürile andjal on enda õiguste tagamine keeruline. "Kui ma avastan, et üürnik lõhub mu korterit, siis ma pean talle teatama ette 30 päeva, et ma nüüd lõpetan lepingu 30 päeva pärast. Kui üürnik ei maksa mulle kolm kuud üüri, siis ma pean ootama ikkagi kuni kolm kuud saab täis, siis ma saan öelda üürilepingu erakorraliselt üles sellel asjaolul. Ja siis hakkab see vaidlus, nagu meil konkreetsel juhul, mis kestis kaks aastat," sõnas ta.

Puuküürnike väljatõstmise kaasusi on aastas ligikaudu kümme

Reinikul on kohtuotsus käes juunist saati, kuid üürnik on vahetanud uksel lukud ning oma varale ta ligi ei pääse. Pärast otsuse jõustumist pöördus Reinik kohtutäitur Elin Vilippuse büroosse. 20-aastase staažiga Vilippuse sõnul oli niinimetatud puuküürnike probleem kõige teravam ühelt ühiskonnakorralt teisele üle mineku ajal, aga tänaseni esineb nende büroos kümmekond säärast kaasust aastas.

Vilippus ei tohi kommenteerida konkreetset täiteasja, aga rääkis üldisest kogemusest. Täitur ei saa improviseerida, vaid käib täpselt seaduse järgi. "Kui nüüd siis see täitmise avaldus on meile tulnud koos selle täitedokumendiga, et me näeme, kes on võlgnik ja kes siis tuleks välja tõsta. Siis me otsime selle võlgniku ülesse  füüsiliselt. Anname talle üle täitmisteate. Ja täitmisteates antakse talle seaduse järgi 14 päeva kuni kolm kuud aega vabatahtlikult ise välja kolida." rääkis Vilippus. Keskmiselt kolitakse välja kahe kuu jooksul.

Et Viljak hoolimata kohtuotsusest ja täituri hoiatusest vabatahtlikult välja ei kolinud, määrati valduse vabastamise ajaks esmaspäev, 6. september kell 11. Reinik oli senise kogemuse põhjal umbusklik ja kutsus kaasa ka Pealtnägija.  

Üllatuslikult avas Viljak ukse, kaameral paluti jääda ukse taha. Naine teatas, et ei saa terviseprobleemi tõttu esialgu kolida ja soovis, et täituri abi kutsuks arstid.

Vilippuse sõnul ei ole see harv, et välja tõstes on inimesele tarvis arst kutsuda. "See on arstide töö meile öelda, et kas me tegelikult ka saame väljatõstmise protsessi jätkata. Kui inimene ikkagi tõsiselt haige on, siis meil on õigus täitemenetlus peatada," rääkis ta.

Reiniku enda arvutuste kohaselt võlgneb Viljak talle 27 kuu üüri ja kõrvalkuludena üle 15 000 euro, aga kohus mõistis välja poole ehk alla 8000. Nõudeid Viljaku vastu on üleval ka varasemalt.

Ehkki tegu ei ole kõrgema prioriteediga, saabus kiirabi veerand tunniga ja kuulutas üürniku teovõimeliseks. Esimese tunniga vahetati korteri lukud, kohale saabus ka politsei. Et nemad ei tea olukorda, hakkas kogu jutt justkui nullist.

"Me oleme tegelikult harjunud inimesi veenma. Ja politseil, kui on aega, siis politsei ka tegelikult ju inimest ju tavaliselt füüsiliselt välja ei tõsta. See vormi mõju ja politsei autoriteet on see, mis peaks aitama selle olukorra ka rahulikult lahendada," kirjeldas Vilippus.

Pärast mõningast veenmist soostus politsei korterisse sisenema. Rääkinud kohtutäituriga, on ka nende sõnum sama – korter tuleb vabastada. Selleks ajaks oli kümmekond inimest tund aega koha peal ühe isiku veenmisega tegelenud. Kulus veel tund kauplemist ja draama sai läbi ning Viljak lahkus politseiga.

Politseipatrull oli koha peal hõivatud üle tunni, kohtutäiturid kolm tundi, Reinik üle kahe aasta.

"Pealtnägija" kogemus on tegelikult sarnane: Kadi Viljak sai korduvalt tähtaegasid enda vaadet selgitada. Kõik need lasi daam üle, tuues põhjuseks linnast eemal viibimise, tervise, et "Pealtnägija" ei ole usaldusväärne ja isegi, et ta ei saa enne kohalikke valimisi rääkida, sest asi on poliitiliselt laetud.

Juhtumist võib kaasa võtta nii mõnegi õppetunni: tasub kontrollida üürniku tausta nii palju kui saab ja nõuda tagatisi; kui kellegi elu ja tervis pole ohus, ei ole mõtet politseid tüüdata; kõik ülesütlemised tuleb teha konkreetselt ja korrektselt; kui on väga konfliktne juhtum, siis üürikomisjoni võib vahele jätta ja minna otse kohtusse.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: