Praeguse võimuliidu koalitsioonileppes seisab lubadus kaitsta omanikke ja lahendada puuküürnike probleem ning nüüd esitas justiitsminister Liisa Pakosta valitsuse istungile eelnõu, millega neid lubadusi täita püütakse.

Eelnõu kohaselt tuleb üürituru parema toimimise nimel soodustada pikaajalisi ja stabiilseid, kuid samas paindlikke üürisuhteid, mis tagaksid, et üürileandja saab kindla kasumi, aga üürnik piisava kaitse ja kindlustunde.

"Selleks, et eriti eraisikutest üürileandjatel oleks motivatsioon elamispinda turule tuua, tuleb vältida olukorda, kus elamispinna üürimise majanduslikud riskid jäävad ebamõistlikus ulatuses nende kanda. Üürileandja huvide kaitseks peavad olema tagatud tõhusad õiguskaitsevahendid suhete korraldamiseks kohustusi rikkunud üürnikuga," sedastab eelnõu.

Praegu võimaldab seadus üürileandjal lepingu üles öelda siis, kui võlgnetav üür ületab kahe kuu üürisumma. Üürileandjal tuleb seetõttu vahepealsel ajal oodata, ehkki kommunaalkulude tasud kasvavad ja üür jääb saamata. Samas ei pruugi nende kulude hilisemale hüvitamisele praktikas erilist lootust olla.

Nüüd aga antakse üürileandjale võimalus öelda leping üürimaksete viibimise puhul kiiremini üles. Selleks muudetakse võlaõigusseadust nii, et üürileandja saab lepingu üles öelda, kui üürnik on jäänud hiljaks üüri, kõrvalkulude või hoone korrashoiu kulude tasumisega ning võlasumma ületab ühe kuu üüri, aga ka siis, kui võlgnetav tagatisraha ületab ühe kuu üüri.

"Üürniku kaitseks säilib kohustus anda enne lepingu lõppemist 30-päevane täiendav tähtaeg ning elu- ja äriruumi üürilepingu puhul tuleb järgida ülesütlemisavalduse vormi- ja sisunõudeid," märgitakse eelnõus.

Kohtumenetluse puhul saab kohus kohustuse määrata selge eluruumi vabastamise tähtaeg juba kohtuotsuses, et kaotada vajadus anda täitemenetluses automaatseid vabatahtliku täitmise tähtaegu.

Ka laiendatakse kohtuotsust kui täitedokumenti allüürnikele, et üürileandja saaks neid välja tõsta ilma eraldi kohtumenetlust algatamata.

Eesti omanike keskliit on varem öelnud, et nad ei saa aru, millist probleemi valitsus lahendab, sest omanikud ei ole palunud ennast kaitsta.

Keskliit teatas justiitsministeeriumile, et võlaõigusseaduse üürileping peatükk vajaks radikaalsemaid muudatusi, sest pea 20 aasta jooksul on ühiskond märkimisväärselt muutunud ja muu hulgas on ka sundüürnike probleemid lahenduse leidnud.

"Eestis on pretsedenditult kõrge eraomandis olevate korterite arv, mistõttu ei pea me lähtuma sel määral üürnikekaitse eesmärgist, kui seda teevad oluliselt suurema üürnike osakaaluga õiguskorrad," selgitas liit ministeeriumile ja märkis, et omanik on tahes tahtmata tugevam pool, kes määrab ka tingimused enda vara väljaüürimisel.

Ministeerium ei võtnud omanike keskliidu ettepanekut siiski arvesse ja märkis, et eluruumi üürilepingu regulatsioon peab tasakaalustama üürileandja omandiõiguse ja lepinguvabaduse ning üürniku kodu puutumatuse ja nõrgema poole kaitse.

Eesti kinnisvarafirmade liit soovis omakorda, et eelnõu tegeleks lisaks puuküürnikele ka äriruumide üürituruga, kus sellised mured on samuti levinud.

Selle kohta märkis justiitsministeerium, et kõnealuse seaduseelnõu eesmärk ei ole mahukas üüriõiguse reform, vaid kitsamalt üürilepingu lõppemise ja eluruumi vabastamisega seotud probleemide lahendamine.

Seadus jõustub ministeeriumi plaani kohaselt järgmise aasta 1. oktoobril.