Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioonilepingusse sai lubadus lahendada puuküürnike probleem, seades puuküürnike tegevusele piirid. Justiitsminister Liisa Pakosta töötas nüüd välja ka konkreetse plaani, kuidas seda teha.

Pakosta selgitas ERR-ile, et Eestis on praegu palju omanikke, kes hoiavad oma kortereid või maju tühjana ega julge neid välja üürida, sest üürimisel võivad tekkida väga tõsised probleemid. 

"Meil on Eestis inimesi, kes elavad ühes kohas kuus kuud, liiguvad järgmisse kohta, elavad seal vähemalt pool aastat ja ei maksa jälle midagi," kirjeldas Pakosta.

Kui reeglid oleksid paindlikumad, siis julgustaks see Pakosta sõnul rohkemaid omanikke kaaluma elamispinna väljaüürimist. See tooks aga kaasa elavama üürituru.

Praegu ütleb seadus näiteks, et üürileandja tohib lepingu üles öelda siis, kui võlgnetav üür ületab kahe kuu üürisumma.

"See tähendab, et üürileandja peab ootama kaks kuud, aga samal ajal jooksevad kõik kommunaalkulude tasud ja üürileandjal jääb üür saamata," ütles Pakosta.

Kooskõlastusele saadetud eelnõu järgi teeb justiitsministeerium ettepanku, et üürileandja saaks üürilepingu erakorraliselt üles öelda ka juba siis, kui üürnikul on tasumata ühe kuu üür.

Tasakaalustamiseks peab üürileandja andma võlgnevuse tasumiseks senise 14 päeva asemel 30-päevase lisatähtaja. Kui selleks ajaks pole võlgnevus makstud, siis loetakse leping kohe ülesöelduks.

Kui üürniku ja üürileandja vaidlus peaks jõudma kohtusse, siis tekib kohtutel kohustus määrata eluruumi vabastamise tähtaeg otse kohtuotsuses.

Vältimaks olukordi, kus väljatõstmise venitamiseks tuuakse korterisse uusi elanikke, hakkaks nüüd üürniku vastu tehtud kohtuotsus kehtima ka teistele üürnikuga koos elavatele inimestele. Neid on edaspidi võimalik välja tõsta ilma eraldi kohtumenetlust algatamata.

"Praegu on selline olukord, kus kohtuotsusega määratakse, et inimene peab korterist välja kolima, aga samal ajal kehtib meil õigus, et üürnik saab üüritavale pinnale võtta ka enda pereliikme. Inimene elab seal justkui edasi, sest kohtuotsus kehtib ainult konkreetse üürniku, aga mitte tema pereliikmete kohta," selgitas Pakosta.

Omanikud: meid ei ole vaja kaitsta

Koduomanikke koondava omanike keskliidu juht Andry Krass rääkis, et neil on tegelikult keeruline aru saada, mis probleemi valitsus lahendab.

"Omanikud ise ei ole ennast palunud kaitsta," lisas ta.

2021. aasta rahvaloenduse järgi elas viiendik Eesti leibkondadest üüritud korteris või eramus. Kõige rohkem elati kahetoalistes korterites.

Andry Krass ütles, et kuna üürnikud on paratamatult nõrgemas positsioonis, siis on ka mõistlik, et seadus kaitseb rohkem just üürnikke. 

"Meie ei ole tähele pannud, et see on paljude omanike probleem. Kindlasti on omanikke, kellel on see probleem, aga me peame arvestama ka sellega, et see on nende valik. Eluruumi üürile andmine ei ole Eesti Vabariigis kohustuslik. See on iga omaniku enda valik, mida ta oma varaga teeb. Kui ta otsustab eluruumi üürile anda, siis ta peab arvestama, et sellega kaasnevad ka kohustused," sõnas Krass. 

Makseraskustes üürnikud võivad sagedamini kodust ilma jääda

Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et plaanitavad muudatused soodustavad üürnikel paremat maksedistsipliini üüri ja kõrvalkulude tasumisel.

Lisatakse, et üldjuhul täidavad üürnikud üürilepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ning kui esinebki makseviivitusi, on nende põhjus sageli inimlik unustamine või ajapuudus, mitte makseraskused.

Samas mõjutavad justiitsministeeriumi hinnangul plaanitavad muudatused negatiivselt seda osa üürnikest, kel esinevad makseraskused. Need võivad olla näiteks inimesed, kel on madalam sissetulek, sotsiaalsed või toimetulekuprobleemid või paljulapseline pere.

"Kokkuvõttes toovad kavandatavad muudatused kaasa üürnike seadusest tuleneva kaitse vähenemise võrreldes kehtiva regulatsiooniga. Sellega kaasneb risk, et makseraskustesse sattunud üürnikud ja nende pereliikmed võivad senisest sagedamini jääda eluasemest ilma, mis omakorda võib suurendada survet sotsiaalsüsteemile," märgib ministeerium.

Kinnisvaraliit: üürisuhted võiksid olla paindlikumad

Hoopis teisel seisukohal on aga Tõnu Toompark kinnisvarafirmade liidust, kes ütles, et üürimisega seotud seadusandlus võiks olla Eestis palju paindlikum. Ta ütles, et tähtajatu lepingu saab praegu näiteks üles öelda vaid kolmekuulise etteteatamisajaga ning see ei ole õige.

"Lepingu sõlmimise ja lõpetamise kokkulepped võiksid lähtuda sellest, mida üürnik ja üürileandja kokku lepivad. Need ei peaks lähtuma seaduse rangetest piiridest, mis selgelt selliste ekstreemolukordade puhul on äärmiselt pikad ja kõik kivid on visatud üürileandja kapsaaeda. Üürileandja peab tasuma kõik kulud, sisuliselt teades ette, et ega neid kulusid keegi kinni ei maksa," rääkis Toompark.

Toompark selgitas, et Eestis on mitmeid tuhandeid väikeseid üürileandjaid, kes üürivad üht või kaht korterit. Kui sarnasele väiksemale üürileandjale satub aga puuküürnik, kes üüri ei maksa ja välja ka ei koli, siis võib see olla üürileandja jaoks väga raskete tagajärgedega.

"Näiteks pangalaenu peab üürileandja ikkagi maksma, kohustused ühistu ees on jätkuvalt olemas ja kui raha sisse ei tule, mis on plaanitud nende kulude või väljaminekute katmiseks, võib see olla väga valus. Seetõttu iseenesest on võimalused, kuidas üürnikust mõistliku aja jooksul lahti saada, täitsa asjakohased," sõnas Toompark.