Perearst selgitab: miks on tõhustusdoosi põhisihtgrupp vanuses 65+
Covid-19 vaktsiini tõhustusdoosi kõrvaltoimete kohta on praegu väga vähe infot, mistõttu soovitatakse seda esialgu vaid vanemaealistele. Nende puhul on see paraku ainus kaitse raske haigestumise vältimiseks.
Immunoprofülaktika komisjon soovitab koroonavaktsiini tõhustusdooside tegemist. Seda esialgu üle 65-aastastele, samuti täisealistele hooldekodude elanikele, aga mitte varem kui kuus kuud pärast esimese vaktsineerimiskuuri lõpetamist.
Ülejäänud inimesed saavad kolmanda ehk tõhustusdoosi siis, kui täisvaktsineerimisest on möödunud vähemalt kaheksa kuud. Seega noorematele tõhustusdoosi otseselt ei soovitata, kuid neil on see võimalus.
Immunoprofülaktika ekspertkomisjoni liige, perearst Marje Oona ütles selgituseks, et kõige olulisem on tagada, et võimalikult paljud inimesed saakisid esimese kaitsesüsti. Aja jooksul esimese doosi mõju langeb. Täieliku kuuri läbinutel on vaktsiini tõhusus suurem, aga eakatel mitte nii suur kui nende tervist arvestades piisav oleks.
"Kui me vaatame neid vaktsiini tõhususe numbreid raske haiguskulu eest kaitsmisel, siis need ei ole üldse halvad, aga eakatael inimestel paratamatult immuunsüsteem töötab natuke teistmoodi ja nendel siiski on raske haiguse risk suurem," rääkis Oona.
Sellepärast võiksidki vanemaealised tõhustusdoosi saada. Miks aga noorematele kui 65 eluaastat tõhustusdoosi praegu ei soovitata?
"Sellepärast, et väga haruldasi kõrvaltoimeid ei pruugi ju kohe välja tulla. Nende suhtes tingimata peabki jälgima. Aga meil on tõhustusdooside kohta juba päris palju andmeid Iiraelist, meil on andmeid ka teistest riikidest, kes on alustanud tõhustusdooside manustamist," selgitas Oona.
"Praegu ohusignaale pole tulnud, kuid jälgima peab ikkagi väga hoolega ka selliste võimalike haruldaste kõrvaltoimete osas. Ka kolmanda süsti järel võib tõusta palavik, võib tekkida mõneks päevaks kehvem enesetunne, süstikoht võib muutuda valulikuks, aga neid kõrvaltoimeid ei ole olnud rohkem kui teise vaktsiinidoosi järel."
Tõhustusdoosi järel inimese vastupanu koroonaviirusele tõuseb, antikehade arv tõuseb, aga milline on pikaajaline kaitse, ei tea, ütles Marje Oona
"Sest liiga vähe aega on mööda läinud. Ma kommentaariks ütleks seda, et enamik vaktsiine, mis meil üldse kasutusel on ja mis on niinimetatud mitteelusad vaktsiinid, nende puhul kasutataksegi mitmekordset manustamist," selgitas arst.
"Kui võtame näiteks puukentsefaliidi vaktsiini, siis seal koosneb esmane vaktsineerimine ka ikkagi kolmest vaktsiinidoosist. Või näiteks difteeria, teetanuse, lastehalvatuse vaktsiinid, et üldjuhul esmaseks vaktsineerimiseks kulubki kolm vaktsiinidoosi. Konkreetselt, kui kaua Covid-19 vaktsiini puhul kolmanda doosi kaitse kestab, näitab aeg ja kas on nüüd edaspidi vaja tõhustusdoose."
Aasta alguses said esmajärjekorras koroonavaktsiini tervishoiutöötajad ja õpetajad, paljud neist on ka vanuses 65+ ja neil peaks tõhustusdoosi aeg käes olema.
"Ja neid ma julgustan küll kohe seda vaktsineerimise võimalust kasutama. Nooremate inimeste puhul pole tõhustusdoosi aeg veel käes. Me jälgime kogu aeg andmeid ja inimene saab ise langetada selle otsuse, kas ta soovib kaitset tõhustada või mitte."
Toimetaja: Mirjam Mäekivi