Koroonavaktsiini tekitatud tervisekahju hüvitist tuleb nõuda ravimifirmalt
Soomes kehtib ravimikahjukindlustus, mis hüvitab koroonavaktsiini saamise järel tekkinud tervisekahjud. Eestis sellist süsteemi seni loodud pole ja nii tuleb kahjutasu saamiseks pöörduda ravimifirma poole.
Soomes on võimalik esitada ravimikahjukindlustuse keskusele avaldus juhul, kui pärast koroonavaktsiini saamist tekkinud tervisehäda on kestnud kauem kui kaks nädalat või on selle kõrvaldamiseks kulunud enam kui 86 eurot, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Oluline on meile teatada, kus ravimi- või vaktsiinikahju on ravitud. Kahju tõestamiseks on loomulikult vaja raviandmeid. Kindlustusfirma hangib raviandmed kahju kannatanu eest ning vaatab siis juhtumi läbi. Kindlustusfirma asi ei ole muidugi kommenteerida vaktsiinide turvalisust, aga kui üldiselt vaadates on Soomes süstitud 7,6 miljonit doosi koroonavaktsiine, siiamaani oleme vaadanud läbi umbes 300 avaldust ja neist pea pooltel on õigus hüvitisele ja teised on saanud eitava vastuse," rääkis Soome ravimikahjukindlustuse keskuse tegevjuht Tiina Hellgren.
Väga tõsiste vaktsiinikahjude kohta pole seni avaldusi laekunud, tõsistest on teatatud paaril juhul. Hellgreni sõnul on kõrvalmõjud olnud kerged, kuigi mõni neist, näiteks lööve, võib olla tülikas. Ka lööbe korral on Soomes õigus saada hüvitist.
"Praegu on keskmine kahjutasu pisut alla 2000 euro, mis samuti viitab sellele, et teatatud kahjud on küllaltki kerged ja kiirelt mööduvad," ütles Hellgren.
Üle lahe tegutseva keskuse lõid ravimite tootjad ja maaletoojad ja riigi poolt ostetud koroonavaktsiinide hüvitisi garanteerib riik.
Eesti sotsiaalministeeriumi tervishoiu osakonnajuhataja Heli Paluste sõnul on nii tõsiseid juhtumeid, kus kahjuhüvitise maksmine võiks kõne alla tulla, tõenäoliselt suhteliselt vähe. Ja kuna juhtumeid on nii vähe, siis pole Eestis seni eraldi keskuse loomist peetud majanduslikult põhjendatuks.
Kuna koroonavaktsiinidel on Euroopa Liidus tingimuslik müügiluba, siis vastutus võimalike tervisekahjude eest lasub ravimifirmal.
"Aga inimese järgmine samm on ikkagi pöörduda konkreetse tootja poole ja esitada talle oma kahjunõue. Tootja siis hindab seda juhtumit, kas see võis olla tingitud vaktsiinist tema hinnangul, kas temal on sellega seotud vastutust. /.../ Teatud vastutus on ka riigil. Tootja saab sisuliselt selle vastutuse osas väljamakstud hüvitise nõude kohta esitada nõude riigile," rääkis Paluste.
Ravimiameti andmetel pole ükski Eesti elanik ravimitootjalt vaktsiini kõrvaltoime tõttu hüvitist nõudnud.
Koroonavaktsiini kõrvaltoimed Eestis
Alates vaktsineerimise algusest kuni käesoleva nädala alguseni on ravimiametile saadetud 196 teatist tõsiste kõrvaltoimete kohta. 104 korral teatasid kõrvaltoimest tohtrid ja 92 juhul patsient või tema lähedased. Inimeste saadetud teatistest on pooltel juhtudel antud ravimiametile luba võtta asja edasiseks uurimiseks arstiga ühendust.
Kõige rohkem on tõsistest kõrvaltoimetest teatatud Pfizeri vaktsiini Comirnaty kohta - 106 korda. See moodustab 0,01 protsenti süstitud doosidest. AstraZeneca vaktsiini Vaxzevria tõsistest kõrvaltoimetest on antud teada 63 korral, manustatud doosidest on see 0,027 protsenti. Moderna vaktsiini Spikevaxi kohta on esitatud 15 ja Jansseni vaktsiini kohta 12 teatist tõsiste kõrvaltoimete kohta, mis on vastavalt 0,01 ja 0,023 protsenti juhtudest.
Tõsisteks kõrvaltoimeteks loetakse eluohtlikke reaktsioone ravimite manustamisel, püsivaid tervisehäireid tekitanud reaktsioone ja sealhulgas tekkinud invaliidsust, haiglaravi vajamist ning vaktsiini põhjustatud surma.
Selle nädala alguse seisuga on ravimiametile teatatud 24 surmast, neist nelja puhul on ravimiameti hinnangul võimalik seos vaktsineerimisega. Surid 31- ja 81-aastane mees, 73- ning 63-aastane naine. Kõik need juhtumid on seotud AstraZeneca vaktsiiniga ja juhtusid sel kevadel. Ühtegi surmaga lõppenud menetlust praegu pooleli pole.
Toimetaja: Merili Nael