Tartu lennujuhtimine läheb tuleval sügisel esimesena üle irdtornile

{{1633940340000 | amCalendar}}
Tartu lennujaam.
Tartu lennujaam. Autor/allikas: Tartu Lennujaam

Lennuliiklusteeninduse AS plaanib tuleva aasta oktoobris viia Tartu lennujaama lennujuhtimise üle irdtornitehnoloogiale, millega liigub lennujuhtimine lennujaamast ära.

Irdtorni lahendus võimaldab lendude juhtimiseks vajaminevat infot kuvada videosüsteemide vahendusel ehk lennujuht ei pea asuma lennujaama vahetus läheduses.

Irdtorniga saab osutada lennuliiklusteenust mitmel lennuväljal ühel ajal ühest keskusest, tagades teenuse ilmastikuoludest sõltumata ööpäev läbi. Vajalik pilt edastatakse lennujuhtidele lennuväljal asuvate kaamerate kaudu.

2022. oktoobrist hakatakse esimese lennuväljana osutama irdtornikeskusest lennuliiklusteenust Tartust. Edaspidi pakutakse Tartus lennujuhtimisteenuse asemel lennuinfoteenust.

"Lennujuhtimisteenuse korral on lennujuht see, kes otseselt annab piloodile korralduse, kas maanduda või mitte, millise kursiga lennata jne. Lennuinfoteenuse korral antakse piloodile täpne info ja otsuse, kas maanduda või millise kursiga läheneda, võtab piloot ise vastu vastavalt navigatsiooniskeemidele ja lennuplaanidele," rääkis Lennuliiklusteeninduse AS-i tehnika- ja äriarenduse valdkonna juht ja juhatuse liige Jaanus Jakimenko.

Teenuse üleminekut on Jakimenko sõnul Euroopas palju näha. "Seda tehakse nendes piirkondades, kus teenindav regionaalne lennujaam on väike, operatsioonide arv jääb 10 000 piirile," kirjeldas ta. Lennujuhtimisteenuse ülalpidamine ei ole sellistes piirkondades otstarbekas.

Irdtornide süsteemi arendamist alustasid Eesti ettevõtted juba viis aastat tagasi, kuna Eestis on üks suurem lennujaam ja väiksed regionaalsed lennujaamad, pole mõistlik kasutada lendude juhtimiseks eri süsteeme.

Maailmas pakuvad irdtorni lahendust mitmeid ettevõtted, aga majanduslikult oli Eestil soodsam luua vajaminev süsteem ise.

Kaugjuhtimine hoiab raha kokku, kuid võimaldab ka ebaregulaarseid lende

Ettevõte teatas tänavu veebruaris, et lennuväljade digitaliseerimine maksab kokku 5,1 miljonit eurot ja teenuse ülalpidamine neljas lennujaamas 1,1 miljonit eurot.

Jakimenko sõnul aitab üleminek lahendada nii rahalist kulu, kui võimaldab lennujuhte paremini rakendada. "Kui näeme, et paneme regionaalsesse lennujaama hea spetsialisti ja ta võtab päevas vastu ainult ühe või kaks lendu, siis tema kvalifikatsioon langeb ja me peame teda palju koolitama, et ta oma pädevust hoiaks. Kokkuvõttes kui seda teenust tsentraalselt osutame on see ohutum ja jätkusuutlikum," lisas ta.

Veel veebruaris plaanis Lennuliiklusteeninduse AS minna esimese lennujaamana tänavu oktoobrikuus digitaliseeritud lennujuhtimise lahendusele üle Kuressaare lennujaamas.

"Kuressaares on meil kaamerate paigaldus alles töös ja Tartus on seda irdtorni lahendust prototüübina juba testitud, Tartus on ka Lennuliiklusteenindusel oma teenus olemas. Jõudsime järeldusele, et teenuse kiiremaks rakendamiseks on mõistlik esimesena seda teha Tartus," rääkis Jakimenko.

Reisija ega ka erapiloodi jaoks ei muutu sellest midagi, rääkis Jakimenko. "Erapiloodi jaoks ei muutu samuti midagi. Tema saab selle info kätte, mis tal vajalik on. Kui on tegemist lennuinfoteenusega antakse talle see info nagu ta seda täna saab," märkis ta.

Tartu lennujaamas on varem olnud probleemiks ka see, et lennujaamal pole võimekust vastu võtta ebaregulaarsetel aegadel saabuvaid meditsiinilende, nagu näiteks kiireloomuline siirdatavate organite vedu.

Lennuliiklusteeninduse juhatuse liikme sõnul võiks irdtornile üleminek ühelt poolt selle probleemi lahendada. "Meil oleks võimekus avada kohalik lennuinfo ala distantsilt, aga kui lennujaamas kohapeal ei ole inimesi, kes võtaks lendu vastu, siis seda poolt see ei lahenda."

"Järgmine samm peaks olema see, et peaksime digitaliseerima kogu lennujaama teenuse ehk neid inimesi, kes peaksid ühe või teise erakorralise lennu vastuvõtmiseks kohale tulema, peaks olema võimalikult vähe. Meil peaksid olema süsteemid, mis võimaldavad õhusõidukit teenindada võimalikult automaatselt ja paindlikumat teenust pakkuda," rääkis Jakimenko.

Lennuliiklusteenuse digitaliseerimisega plaanib Lennuliiklusteeninduse AS kõikides neljas regionaalses lennujaamas lõpule jõuda 2025. aasta lõpuks.

Toimetaja: Barbara Oja, Joakim Klementi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: