Kopsusiirdamine luhtus Tartu lennujaama lühikese tööpäeva tõttu
Tõsise koroonatüsistuse tõttu kopsusiirdamist vajav patsient on mõne kuu jooksul korduvalt jäänud ilma doonororganist, sest pärast liinilendude katkemist töötab Tartu lennujaam vaid tööpäeviti. Nii pole meedikutel õnnestunud lennata Põhjamaadesse siirdamiseks sobivat kopsu tooma.
Tartus koroonatüsistuse tõttu kopsusiirdamist vajav patsient on mitmel korral olnud väga lähedal võimalusele oma elu normaalseks jätkamiseks. Kuigi siirdamiseks sobiva kopsu leidmist võib võrrelda lotovõiduga, on see peavõit jäänud piltlikult öeldes iga kord välja võtmata.
"Kahjuks temale oleme pidanud mitmed sobilikud kopsud ära ütlema, sest me ei ole saanud neile järele lennata," rääkis Tartu ülikooli kliinikumi transplantatsioonikeskuse juht Virge Palli.
Viimati leiti Põhjamaadest siirdamiseks sobiv doonororgan eelmisel nädalal ja nagu eelneval kahel korral, tuli sellest loobuda, kuna Tartu lennujaam oli suletud ja polnud võimalik erakorralist meditsiinilendu vastu võtta.
Eestis kümmekond aastat tagasi kopsusiirdamistele aluse pannud kirurg Tanel Laisaar on olukorrast väga häiritud. Ka varem on tulnud erakorraliste meditsiinilendude puhul lennujaamaga läbirääkida, aga praegu on tekkinud olukord, kus need lennud toimuvad vaid tööajal. "Aga kui on väljaspool tööaega, siis ei saa, see tuli mulle suure üllatusena," tõdes kirurg.
Transplantatsiooni keskuse juhi Virge Palli sõnul muutus olukord keeruliseks, kui katkes lennuühendus Tartu ja Helsingi vahel.
"Soome liin tegi meie olukorra kergemaks, öösel tuli ja läks ehk praktiliselt oli terve öö lennujaam lahti," rääkis Palli. Tema sõnul oli Tartu lennujaam kuni novembrini nõus erakorralisi meditsiinilende ka töövälisel ajal teenindama, kuid alates detsembrist on nad avatud ainult tööpäeviti.
Kui erakorralise meditsiinilennu toimumisest jõutakse teavitada tööajal, siis on lennujaama inimesed seni olnud Palli sõnul valmis selle teenindamiseks ka kauem tööl olema. Muul ajal pole lennujaama avamine olnud võimalik.
Kopsu või südame siirdamiseks on Tartu lennuvälja kasutamine hädavajalik. "Rindkereelunditel on nii lühike see aeg, mil nad suudavad olla väljaspool organsimi, et hädapärast jõuame neid Tallinna kaudu tuua vaid Helsingist ehk lennukiga Tallinnasse ja siis kiirabiga Tartusse. Aga kusagilt kaugemalt nii tuua enam ei saa," selgitas Palli.
Scandictransplandi keskus otsib Eesti patsientidele sobivaid organeid Taanist, Islandilt, Soomest, Rootsist ja Norrast.
Tallinna lennujaama lennuväljateenuste juhi Einari Bambuse sõnul on probleemide põhjuseks koroonapandeemia, mis sundis kulusid kärpima. "Kui liinilend Tartu ja Helsingi vahel katkes, siis me vähendasime tööjõudu ja läksime üle ühele vahetusele ehk töötame esmaspäevast reedeni üheksast viieni," selgitas Bambus.
Ta lisas, et töövälisel ajal on võimalik lende teha poolte kokkuleppel. Ühe lennu teenindamiseks on vaja vähemalt kuut inimest ja lisaks lennujaama töötajatele peavad ametis olema Lennuliiklusteeninduses töötav lennujuht ning keskkonnaagentuuri meteoroloog.
"See on ka tõsi, et on olnud juhuseid, kus oleme paraku olnud olukorras, kus me ei ole saanud kõiki vajalikke osapooli kokku," möönis Bambus.
Väljaspool tööaega on erakorralised lennud Bambuse sõnul võimalikud, kui neist võimalikult vara teada antakse.
"Ma annan endale selgelt aru, et doonorlendude puhul on seda raske teha, aga raske on ka meil tänase seltskonna juures hästi kiiresti reageerida," sõnas Bambus. Ta lisas, et mida lühem on etteteatamisaeg, seda keerulisem on lennujaama avada, eriti arvestades asjaolu, et töötajad ei ela lennujaama vahetus läheduses. Bambuse sõnul on viimase aja lennud sattunud nädalavahetusele ja sel juhul on väga keeruline 100 kilomeetri kaugusel elavat inimest saada kiiresti tööle.
"Viimase poole aasta jooksul me oleme teenindanud üheksa medidoonorlendu, millest kuus olid tööajal ja kolm töövälisel ajal. Me oleme seda teinud ja teeme ka edaspidi," lubas ta.
Et ükski kopsusiirdamine ei jääks edaspidi lennujaama tõttu ära, peaks Bambuse sõnul olema ametis vähemalt kaks korda nii palju inimesi kui praegu.
Transplantatsioonikeskuse juhi Virge Palli sõnul saab ta lennujaama keerulisest olukorrast aru. "Kui kliinikumil on vaja teha paar üksikut lendu kuus, siis selle jaoks ei hakka keegi eraldi inimesi tööle võtma. Saamegi loota riiklikele otsustele või koroonapandeemia taandumisele ja regulaarlennuliikluse taastumisele," sõnas Palli.
Toimetaja: Merili Nael